Eesti ja Vene teadlased uurivad angerjavarusid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ruutmõrrasüsteemi püügiks asetamine Narva veehoidlal.
Ruutmõrrasüsteemi püügiks asetamine Narva veehoidlal. Foto: Priit Bernotas

Tänavu kevadel alanud koostööprojektiga tahetakse saada uusi teadmisi piiriveekogude angerjavarude kohta ja teha teavitustööd piirkonna elanike seas.

Eestis on angerjaid veekogudesse asustatud juba pikka aega: alustati 1950ndatel, regulaarseks muutus see tegevus 1970. aastatel.

Eelmisel aastal oli Eestis kalurite püütud angerja kogusaak rannikumerest viissada kilo. Enne teist maailmasõda püüti aastas viissada tonni.

Priit Bernotas

Tagasi üles