Viis Ida-Viru saadikut ei toetanud keskkonnatasude senisest suuremat suunamist maakonda

Riigikogu liige ja Lüganuse vallavolikogu esimees keskerakondlane Dmtri Dmitrijev on aastaid rääkinud, et keskkonnatasudest peaks senisest märksa suurem osa Ida-Virumaale tagasi tulema. Ent nüüd, kui riigis opositsioonis olevad sotsid vastava eelnõuga riigikogus välja tulid, hääletas ta selle maha leides, et selle sõnastus pole hästi läbi mõeldud ja põlevkivi kaevandmise mahtude vähenemisel on Ida-Viru programmi sidumine keskkonnatasudega riskantne.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Viis Ida-Virumaalt valitud riigikogu liiget ei toetanud täna sotside esitatud keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu, mis nägi ette kõigist keskkonnatasudest kogutud summast veerandi suunamist Ida-Virumaa arendamiseks.

Keskerakondlased Martin Repinski ja Mihhail Stalnuhhin ja Isamaa liige Siim Kiisler hääletasid selle eelnõu menetlemise lõpetamise poolt juba pärast esimest lugemist. Keskerakondlane Dmitri Dmitrijev ja EKRE liige Riho Breivel jätsid hääletamata. 

Ernits: "See on kirve-eelnõu"

EKREsse kuuluv Peeter Ernits, kes muuhulgas ütles riigikogu kõnetoolist Ida-Virumaa kohta, et ei tahaks sellises tööstuspiirkonnas eriti elada, nimetas sotside poolt esitatud muudatuste ettepanekut "kirve-eelnõuks, mis iseenesest kirjeldab tegelikult tõsist muret", ja tegi ettepaneku see tagasi lükata. 

Seda ettepanekut toetasid 51 riigikogu liiget, Keskerakonna, EKRE ja Isamaa saadikud. Vastu oli 31 riigikogu liiget, peale sotside ka paljud reformierakondlased.  

Ida-Virumaale toonuks muudatus 20 miljonit eurot

Küsimuse arutamisel ettekandjaks olnud sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski tõi esile,  et kui 2017. aastal laekus keskkonnatasusid riigieelarvesse kokku 73 miljonit eurot, siis sellest 51 miljonit ehk 70 protsenti maksid Ida-Virumaal tegutsevad põlevkivitööstuse ettevõtted. "Ja kui me vaatame siis näiteks rahade jaotamist, siis Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt on aastatel 2013–2018 nende eelarvest toetatud 310 Ida-Viru maakonna projekti, kogusummas 13 miljonit eurot. See moodustab kõikidest Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektidest 6,6%. Ülejäänud Eestis samal perioodil toetati kokku ligi 5000 keskkonnaprojekti, kogusummas 185 miljonit."

Ossinovski sõnul on muudatuse ettepanek  lihtne ja sõnastatud nõnda, et riigieelarvesse laekuvatest keskkonnatasudest vähemalt 25% suunatakse Ida-Virumaa programmi finantseerimiseks ehk täiendavalt, lisaks sellele rahale, mis täna läheb ressursitasudelt näiteks kohalikule omavalitsusele. "Sellele lisaks 25% niiöelda  hetkel riigieelarve kesksesse potti minevast rahast läheks Ida-Virumaa arengu toetamiseks. Me oleme ette näinud seda sellisel viisil, et see raha seaduses kirjapanduna võiks tagada stabiilse finantseerimise Ida-Virumaa  riiklikule arenguprogrammile," märkis ta.  

Sotsiaaldemokraadist riigikogu liikme Katri Raigi hinnangul toonuks põlevkivi kaevadamise ja töötlemisega seotud maksude senisest õiglasem ümberjaotamine Ida-Virumaale igal aastal juurde ligikaudu 20 miljonit eurot. 

Dmitrijev muutis meelt

Keskerakonda kuuluv Dmitri Dmitrijev meenutas, et juba eelmise riigikogu koosseis arutas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esitatud muudatusettepanekut, mis  pakkus jätta rohkem rahalisi vahendeid Kirde-Eesti kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil toimub põlevkivi kaevandamine või töötlemine. Ta tuletas meelde, et keskkonnakomisjonis  sõdis selle muudatusettepaneku vastu kõige rohkem  toonane komisjoni esimees sotsiaaldemokraat Rainer Vakra. "Kuid lõpptulemusena jõudsid nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajad teatud kompromissini ja eelnõu võeti vastu, küll väiksemas mahus, kui seda olid soovinud Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused," ütles Dmitrijev, kes märkis, et toetab kahe käega põhimõtet suunata rohkem vahendeid Ida-Virumaa programmi, aga  puhtalt tehniliselt ei ole sotside poolt esitatud seekordne eelnõu sõnastus hästi läbi mõeldud.

Ta lisas, et tänasel päeval on põlevkivi kaevandamise mahud kukkunud umbes kaks korda – 16 miljonist tonnist aastas 8 miljonile tonnile ja seetõttu on seaduse muutmise mõju lähitulevikus tunduvalt väiksem. "Ida-Virumaa programmi rahastamise sidumine keskkonnnatasude laekumisega on selles valguses nüüd suhteliselt riskantne tegevus." 

EKRE liige ja endine Ida-Viru maavanem Riho Breivel tõdes, et on Ida-Viru programmi jaoks raha taotlemisega olnud seotud aastaid. 

"Aga oleme ikka jõudnud ikkagi siiamaale, et täna, kuidas öelda, keskkonnaprobleemide tõttu asi muutub aina hullemaks ja hullemaks. Kui me vaatame, kuidas elektrijaamade sulgemise tagajärjel jäävad tööta inimesed elektrijaamades, jäävad tööta inimesed, kes on seotud erinevate tootmisharudega, mis toetavad elektrijaama tööshoidmist, ja ka need, kes kasutavad neid jäätmeid, mis tulevad elektrijaamast, siis küsimus selles, et kas sa arvad, et see 25% on piisav," pöördus ta Ossinovski poole.  "Me peame leidma vahendeid hoopis rohkem ja hoopis, kuidas öelda, paindlikumalt, et neid asju hakata lahendama, kui see 25 protsenti. Mul on täna selline tunne."

Ossinovski vastas, et nii tema kui sotsiaaldemokraadid tervikuna on avatud selle programmi mahu suurendamise osas.  Ta arvas, et kui 20 miljonit eurot  oleks stabiilsena tagatud, siis oleks see Ida-Virumaale oluline täiendav arengutõuke pakkuja, mis ei peaks jääma ainsaks.  

Keskkonnakomisjoni esimees keskerakondlane Erki Savisaar märkis, et  komisjoni liikmed "üldiselt nagu nõustusid sellega, et Ida-Virumaa investeeringuid tuleb igal juhul suurendada", aga antud lahendus ei ole kõige parem. "Sest esiteks, Ida-Virumaa programm ei ole keskkonnaprogramm, see on regionaalne programm ja sinna tuleks ka muid rahasid suunata ja keskkonnatasude rahad võiksid minna väga selgelt keskkonnaalaste projektide rahastamiseks," ütles ta. 

Kogu küsimuse arutelu stenogrammi saab lugeda siit.

Tagasi üles