Ida-Viru koolilapsed makettisid kohalikke huviväärsusi

Copy
Jõhvi vene põhikooli õpilaste makett. Ontika pankrannik on 1100 km pikkuse Balti klindi kõrgeim osa. Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saarelt läbi Läänemere, mööda Eesti põhjarannikut ning Venemaad kuni Laadoga järveni.
Jõhvi vene põhikooli õpilaste makett. Ontika pankrannik on 1100 km pikkuse Balti klindi kõrgeim osa. Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saarelt läbi Läänemere, mööda Eesti põhjarannikut ning Venemaad kuni Laadoga järveni. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ida-Virumaa koolide õpilased meisterdasid kohalike vaatamisväärsuste makettide projekti raames kõige erisugusematest materjalidest objekte. Teiste seas valmisid näiteks Narva raekoda, Illuka ja Mäetaguse mõis, Alutaguse külalistemaja, Sillamäe Kannuka kool, Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseum, Kiviõli seikluspark, Jõhvi kirik, Valaste juga ja Purtse linnus. Tulevikus on plaanis need maketid ka laiemale publikule vaatamiseks välja panna.

"See oli väga põnev ettevõtmine," kinnitas Jõhvi vene põhikooli 8. klassi õpilane Roman Jakovlev, kes esitas konkursile Valaste joa maketi. "Kasutasime selle valmistamiseks looduslikke materjale: kive, savi, sammalt... Vaateplatvormi aga tegime tikkudest. Need tundusid meile sobiva ja mugava materjalina, mida on hea kokku liimida."

Looduslikud materjalid

Makettide esitlus toimus Kohtla-Järve Maleva põhikoolis.

Oma makette tutvustades kandsid lapsed kuulajad kaugesse minevikku, jutustades nende valitud hoonete ajaloost, või siis kõnelesid nende tänapäevast, näiteks Kiviõli seikluspargist. Muide, vanal tuhamäel paiknevat seiklusparki kujutasid õpilased nõnda, nagu seda eri aastaaegadel kasutatakse. Mäe eri külgedele makettisid nad seal pakutavad talvised ja suvised meelelahutusvõimalused.

Kohtla-Järve Kesklinna põhikooli õpilaste makett. Narva raekoda on üks esimesi barokkstiilis ehitisi. Hoone projekteeriti 17. sajandi teise poole alguses.
Kohtla-Järve Kesklinna põhikooli õpilaste makett. Narva raekoda on üks esimesi barokkstiilis ehitisi. Hoone projekteeriti 17. sajandi teise poole alguses. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

On, mille üle uhkust tunda

"Õpilased tegid ära tohutu töö: otsisid väljavalitud objektide kohta infot, tegid valmis maketid ja valmistusid etteasteteks. Ning see meeldis neile väga," rääkis Maleva põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Julia Smirnova.

"Minu 6. klassi õpilased said kolme nädala jooksul meelsasti pärast tunde kokku ning nägid oma maketi kallal vaeva. See töö aitas kasvatada õpilaste huvi oma kodumaakonna ajaloo vastu, patriotismitunnet, austust ümbritsevate inimeste vastu ning teadmist, et meie maakonnas on, mille üle uhkust tunda. Ühtlasi arendas see nende iseseisvust ja ettevõtlikkust ning aitas neil omandada uusi teadmisi ja oskusi."

Illuka kooli õpilaste makett. Illuka mõis rajati 1657. aastal. 19. sajandi lõpul, mil ta kuulus Dieckhoffidele, ehitati mõisasüda senisest esinduslikumalt välja. Alates 1921. aastast kuni tänapäevani paikneb mõisahoones Illuka kool.
Illuka kooli õpilaste makett. Illuka mõis rajati 1657. aastal. 19. sajandi lõpul, mil ta kuulus Dieckhoffidele, ehitati mõisasüda senisest esinduslikumalt välja. Alates 1921. aastast kuni tänapäevani paikneb mõisahoones Illuka kool. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Makettide esitlusele kogunenud tuletasid meelde, et Ida-Virumaal on palju tähelepanuväärset ja "kõige-kõigemat": Ontika pankrannikul paiknev Valaste juga on nii Eesti kui ka Baltimaade kõrgeim (30 meetrit), Narva jõgi on Eesti veerohkeim jõgi, Kurtna järvestik on Eesti järvederikkaim ala ning siin kandis paikneb ka Eesti kõrgeim tehismägi.

Ida-Virumaa huviväärsuste makettide projekt sündis eri ainete õpetajate koostöö tulemusena. Enamik neist pedagoogidest annab ajalugu ja ühiskonnaõpetust, ent ühendanud jõud tööõpetuse- ja informaatikaõpetajatega ning koolide huvijuhtidega, õnnestus neil saavutada muljet avaldav tulemus. Projekti toetasid Kohtla-Järve linnavalitsus ja Ida-Virumaa omavalitsuste liit (IVOL).

"Suurepärased maketid ja põnevad jutustused valitud objektide kohta tegid suurt rõõmu ning innustasid," märkis Julia Smirnova. "Lapsed kuulasid üksteist suure huvi ja tähelepanuga − ning on ju teada, et lapsed kuulavad tähelepanelikult vaid siis, kui miski neile tõesti huvi pakub."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles