Iisakus koroonapaanikat ei ole

Kuri tõbi pole elu Iisakus rohkem seisma pannud kui ükskõik kus mujal Eestis. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Iisaku aleviku tänavad on tühjemad kui tavaliselt ja inimesed ärevil.

Esmaspäevase seisuga viiest Ida-Virumaal seni ametlikult kinnitatud koroonaviirusega nakatunust neli on Iisaku elanikud.

"Paanikat ei ole, aga loomulikult on inimesed ärevil ja hirmul," ütlesid need, kellelt olukorra kohta arvamust sai küsitud.

Ettevaatlik peab ikka olema

Iisaku muuseum pandi kinni juba neljapäeval − veel enne, kui seesugused asutused üldise sulgemiskorralduse said.  

"Üks inimene, kellel see haigus avastati, käis enne positiivse tulemuse saamist meie majas," ütles muuseumi pedagoog Anne Nurgamaa Alutaguse valla kriisikomisjoni otsuse põhjuseks.

Sestap ei ole ka muuseumi töötajad ise töökohal, vaid püsivad igaks juhuks kodus.

"Tänavad on inimestest tühjemad, aga nii palju kui kuulda on, siis mingit paanikat küll ei ole. Arvamusi on seinast seina; mõned, eriti noored ütlevad, et kogu see asi on ülepaisutatud, suurem osa aga on pigem ettevaatlikud. Mina ise ka paanikas ei ole, kuigi vanuse poolest kuulun riskigruppi. Seda arvan küll, et need inimesed on rumalad, kes ettevaatusabinõusid eiravad," rääkis ta.

Ettevõtjad loodavad riigilt tuge

"Hirm on suur," tõdes Iisaku ettevõtja ja Alutaguse vallavolikogu liige Priit Palmet, et nakatunuid on sealkandis suure tõenäosusega rohkemgi kui neli ametlikult teada olevat.

Kui selle halva asja juures midagi positiivset on, siis see, et nüüd leitakse rohkem aega oma lähedastele, tehakse rohkem asju koos perega.

Heinar Juuse

Haigust ta enda sõnul ei kardagi, küll aga seda, mida kõike see kaasa toob: "Kollaps võib tulla selline, et ei taha mõeldagi."

Iisaku Peetri Pizza omanikuna nentis Palmet, et käive on seal vähemalt 50% kukkunud ja toidukohta hoitakse vägisi lahti.

"Meil on võimalik ka kaasa müüa, kui pikemalt kohapeal istuda ja süüa ei taheta," innustas ta inimesi kohaliku ettevõtte püsimajäämisele kaasa aitama. Maanteel on liiklus nii palju hõredamaks jäänud, et peale kohalike elanike pole kellelegi loota. Kui söögikoht aga kinni panna, jäävad inimesed tööta ja pankrotioht on väga suur.

"Praegu pole veel teada, kui palju ja kuidas riik ettevõtjatele appi tuleb. Kui seda abi ei tule, jääb meil lõpptulemusena kaup kätte, realiseerimisajad kukuvad, uue tellimused on tehtud ja tuleb maksta, ka palgad ja maksud tuleb ikka maksta," ütles ta.

Õpetajana soovitab Palmet nii lastel kui ka täiskasvanutel vähemalt kord päevas tund aega õues liikuda − see tugevdab immuunsüsteemi ja aitab ka stressi vastu.

Poes kaupa küllaga

"Poes on küll kõike saada ja mingit tunglemist ka ei ole," ütles Iisakus elav Pille.

"Ostupaanika oli kahel päeval: neljapäeval ja reedel," ütles Iisaku Grossi poe juhataja Diana Kalmo. "Oma inimesi eriti palju rohkem ei käinudki kui tavaliselt, aga võõrast rahvast oli hästi palju."

Kalmo sõnul olid neil varud piisavad ja miski päris otsa ei saanud. Praegu käib poes rahvast tavapäraselt, nüüd juba puha oma kandi inimesed.  Kaubatarnetega seni mingeid tõrkeid ei ole olnud.

"Eks meie töötajad on ärevil muidugi, eriti need, kellel on väikesed lapsed. Peseme ja desinfitseerime rohkem, saame hakkama."

Iisaku apteegis telefonile vastanud naine ei soovinud ajakirjanikuga rääkida.

Valla sotsiaaltöötajad on kaitstud

Alutaguse abivallavanem Kairi Soomer tõdes, et terviseametilt saadud kesise info põhjal pole esmaspäeva hommikuse seisuga nakatunute arv vallas suurenenud.

"Meile helistatakse hästi palju, helistati ka nädalavahetusel. Küsitakse, kas on haiguse lisakoldeid tekkinud, kuidas õppetöö korraldatakse, kuidas enda turvalisust tagada. Vanemad inimesed küsivad, kuidas käituda, kuhu probleemide korral pöörduda," loetles ta olulisemaid teemasid.

Iisakus ja Tudulinnas on lasteaed kinni, Mäetaguse ja Illuka oma sulgemiseks praegu vajadust ei ole, küll aga kaalutakse, kuidas ja millises mahus need jätkavad.

"Lapsi on neis väga vähe, võib-olla oleks mõistlik ainult üks rühm tööle jätta," lubas Soomer kõigi lasteaialaste vanematega aru pidada.

"Omavalitsus võib ju igasuguseid asju teha, aga inimesed peavad ennekõike ise vastutuse võtma," toonitas Soomer. "Probleemidega võib julgelt vallavalitsusse pöörduda, paanika ei aita olukorda lahendada. Meie sotsiaalvaldkond tegutseb, sotsiaaltöötajatel on isiklikke kaitsevahendeid  piisavalt − need olid juba ammu enne koroona siiajõudmist."

Puhkealad rahvast täis

Iisakus elav Heinar Juuse pole alevikus mingeid erilisi muutusi märganud: inimesed ikka liiguvad, poodide juures ikka autod seisavad.

Küll aga ütles ta riigimetsa majandamise keskuse külastuskorraldusosakonna Põhja-Eesti piirkonna külastusala juhina, et nädalavahetusel oli sealkandis looduses hästi palju inimesi liikumas, ikka tavatult palju.

"Muidugi oli ilm ka ilus, aga on ju ka soovitatud praegu just looduses käia. Ja kuna paljud kohad, kus muidu puhkepäeval aega veedetakse, on suletud, siis tullaksegi välja," näeb ta lausa mitut põhjust.

Nii hulluks kui Tallinna ümbruskonna loodusaladel, kus ilmselt tuleb külastajate arvu piirama hakata, siinkandis asi ilmselt ei lähe − ala, kus liikuda saab, on piisavalt suur.

"Kui selle halva asja juures midagi positiivset on, siis see, et nüüd leitakse rohkem aega oma lähedastele, tehakse rohkem asju koos perega, mõeldakse rohkem oma lähedastele vanematele inimestele. Ega hea ja kerge olla pole praegu kellelgi."