Hotellidest võiks saada varjupaigad

Jõhvi kesklinnas paiknev Wironia hotell võiks olla üks nendest, kuhu saaks riigi toel paigutada kaitseks nakkusohu eest paariks nädalaks inimesi, kelle pereliikmed saabuvad välismaalt ja peavad jääma koju karantiini. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Praegu külastajatest tühjaks jäänud hotellidest võiks saada omamoodi varjupaigad tervetele inimestele, kui välismaalt naaseb nende pereliige, kes peab jääma koju karantiini, pakub välja kaitseliidu Alutaguse maleva pealik Aivar Oja. 

Valitsus on viimase nädala jooksul kutsunud välismaalt koju seal olevaid Eesti elanikke. Aivar Oja sõnul peaksid kõik need inimesed Eestisse naastes jääma karantiini ehk isoleerituks ka siin elavatest pereliikmetest. "Kuhu need inimesed siis peaksid kaheks nädalaks minema? Kui nad lähevad koju, siis satuksid nakatumisohtu ka nende praegu terved pereliikmed, kes peaksid samuti jääma kaheks nädalaks koju. Kõigil neil pole võimalik teha ka kodutööd ja selle tagajärjel langeks veel terveid inimesi rivist välja," arutles ta. 

Probleem on süvenemas 

Tema sõnul on teine variant, et praegu kodus elavad terved pereliikmed lähevad kaheks nädalaks eest ära. "Paljudes peredes tuleb praegu selliseid otsuseid teha," tõdes ta. "Kaitseliitlasena ma tunnetan, et see probleem on süvenemas. Välismaal ei käida ainult peredena. Kui näiteks välismaal töötavad mehed tulevad koju ja jäävad peredega kokku, siis võivad meil ühel hetkel olla terved külad nakatunud ja isolatsioonis," arutles ta. 

Oja arvates võiksid praegu tühjana olevad majutusasutused saada omamoodi ajutisteks varjupaikadeks, kuhu on võimalik paariks nädalaks tulla, et mitte jääda koju, kuhu on tulemas välismaalt pereliige, kes peab jääma karantiini. Sel juhul on võimalik jätkata ka tööl käimist. "Hotellides ajutise sundelamise kulusid peaks riik rahastama. Summade ja kriteeriumide üle tuleks läbi rääkida," sõnas ta, märkides, et see aitaks samas natuke ka raskustesse sattunud majutusasutusi.  

Oja usub, et kui selline võimalus tekib, hakatakse seda kindlasti kasutama.  "Inimesed tahavad olla vastutustundlikud," märkis ta. 

Hotellipidajale plaan sobib 

Toila spaahotelli ja Jõhvis paikneva Wironia hotelli üks omanikest Sulev Reelo ütles, et see oleks mõistlik lahendus, sest tuleks püüda selle poole, et karantiini oleks põhjust jääda võimalikult vähestel inimestel. "Kui üha rohkem inimesi rivist välja langeb, kes siis meid lõpuks kaitseb või osutab elutähtsaid teenuseid?"

Reelo sõnul võiks sellise teenuse osutamist esialgu, mil nõudlus pole veel väga massiline, alustada väiksematest hotellidest, kus püsikulud on väiksemad. "Näiteks meie Jõhvi hotell sobiks selleks hästi ja ruumi on praegu samuti," lausus ta.  

Hinna üle on Reelo sõnul võimalik paindlikult läbi rääkida. "Hotellidel on erinevad võimalused. Kui tegu on suure hotelliga, kus ööbivad vaid mõned inimesed, siis suurt allahindlust teha ei õnnestu. Väiksemas hotellis on aga kindlasti võimalik hinnaga mängida."

Foto: Peeter Lilleväli

Ligemale paarsada Toila spaahotelli töötajat jäävad ajutiselt tööta 

Toila spaahotell paneb lähipäevil uksed kinni ja esialgu teadmata ajaks jääb töökohata ligemale 200 inimest, ütles üks hotelli omanikest Sulev Reelo. 

Ta märkis, et pärast seda, kui nädalavahetusel peatati valitsuse otsusega muu hulgas ka spaade tegevus, on suurde hotelli jäänud vaid üksikud inimesed. "Majanduslikult ei mõtet suurt maja töös hoida. Paneme maja kinni," ütles Reelo, lisades, et ligemale paarisajast töötajast jääb tööle vaid umbes kümme. "Ülejäänud lähevad töötukassasse arvele, loodetavasti teeb riik otsuse, et neile kompenseeritakse 70 protsenti senisest palgast."

Reelo sõnul ei ole võimalik praegu ennustada, millal spaahotell taas tegevust alustab. "Olukord taastub kindlasti pika aja jooksul. See nõuab ilmselt lisakapitali ja muid turgutusvahendeid ning omaette küsimus on usalduse taastumine reisimise vastu laiemalt."

Ta tõi näiteks, et spaa majandab end ära üldjuhul 65protsendilise täituvuse juures. Toilas spaahotelli klientidest olid 30-40 protsenti Venemaa puhkajad, kuid Venemaa jaoks jääb Schengeni viisaruum ilmselt ka pärast viiruselaine taandumist veel suletuks. "Kui see värav jääb lukku, on majandada äärmiselt keeruline," tõdes Reelo, märkides, et tõenäoliselt  hakkavad järgnevatel aastatel vähem reisima ka Põhjamaade eakamad inimesed, kes on samuti moodustanud Toila spaahotelli klientidest märkimisväärse osa.