Iisakus läks koroonahaige mees sõpradega pidutsema
Lisatud intervjuu Jõhvi politseijaoskonna juhi Andreas Kliimantiga

Politsei on suurendanud koroonaviiruse tõttu tänavapatrullide arvu, appi on võetud ka teiste asutuste töötajad-vabatahtlikud.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Iisakus läks oma koroonahaigusest teadlik mees nakkusest hoolimata sõprade juurde alkoholi tarvitama,  tagajärjeks olid uued nakatunud. See juhtum võis olla põhjuseks, miks eriolukorra juht, peaminister Jüri Ratas keelas neljapäeva õhtul oma korraldusega koroonaviirusesse haigestunutel kodunt lahkumise. 

"Läks küla peale jooma, ütleme otse," ütles Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar, rääkides vahejuhtumist, mis eelmisel nädalal vallarahva ärevusse ajas.

Teated vallavalitsusele 

Eelmisel nädalal hakkas vallavalitsus saama teateid selle kohta, et üht Iisaku meest, kellel on koroonakahtlus, on nähtud küll siin, küll seal küla peal liikumas. Keskealine mees kuulub nende inimeste lähikonda, kes mõned nädalad tagasi Võrust nakkuse said ja sellega Ida-Virumaal esimesed koroonapatsiendid olid.  

"Meie sotsiaaltöötaja võttis kohe perega ühendust ja palus, et pere mõjutaks teda kodus olema, kuid sellest polnud kasu, ikka tuli signaale, et teda on siin-seal nähtud," ütles Alutaguse abivallavanem Kairi Soomer.

Veel neljapäeva lõuna paiku, kui Põhjarannik vallavanem Tauno Võhmariga sel teemal rääkis, tunnistas Võhmar, et vallal ei ole otseseid võimalusi sundida inimest kodus olema. "Otseselt pole jah, neid ei lähe nagu liblikaid võrguga püüdma. Info tuli meile ja sotsiaaltöötaja võttis perega ühendust. Saime informeerida ja paluda, et ta ei läheks kodunt välja. Aga sellest hoolimata ta läks. Ega vald saa minna teda köitega kinni siduma," sõnas vallavanem.

Praeguseks on teada inimesed, kellega nakkust kandev mees suhtles, ning väidetavalt on nende seas ka positiivse testi andnuid. Mees ise ja üks inimene, kellega ta neil päevil kokku puutus, on praegu haiglas. 

Juhtum on kohalikus kogukonnas külvanud hirmu ja mõistmatust. "Täiesti õudne. Kodust ei julge väljagi minna. Meie käime Mustvees poes," rääkis üks vallaelanik Põhjarannikule.  

Kord rangemaks 

Kui välismaalt viimastel nädalatel koju saabunute suhtes kehtib range karantiin ning neid politsei ka kontrollib, siis koroonakahtlusega ja positiivse proovi andnud inimeste puhul oli siiani kontroll umbmäärasem kuni selle nädala neljapäevani, mil eriolukorra juht Jüri Ratas andis välja korralduse, millega kehtestatakse liikumisvabaduse piirang COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse diagnoosiga inimestele ja nende inimestega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele. 

Kord muutub rangemaks alates laupäevast, 28. märtsist 2020.

"Koroonaviirusesse nakatunud inimene peab püsima kodus kuni tervenemiseni. Haigestunul on keelatud lahkuda kodust või püsivast viibimiskohast alates koroonaviiruse diagnoosimisest. Liikumisvabaduse piirang on hädavajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut," öeldakse korralduses.

Seni oli küll jälgimise all olevatel ja positiivse diagnoosi saanud inimestel range soovitus kodus püsida, kuid järelevalve selle üle oli olematu. 

Küll on olnud rangema kontrolli all need, kes viimastel nädalatel Eestisse saabusid. 

Politsei kontrollib 

Toila vallas Vokas elav Jaak Saar tuli nädal tagasi Indoneesiast Bali saarelt ning on nädal aega kodune olnud. Lennujaamas toimunu on talle siiani arusaamatu. "Olin valmis selleks, et kuna olukord on tõsine, tehakse meile testid, mõõdetakse kehatemperatuuri jne. Selle asemel hoiti meid väga kaua ühes ruumis koos, kus oli vaid üks hoiatav plakat kolmes keeles," rääkis ta. 

Tema sõnul istusid aga piirivalvurid seal reas ja keegi ei saanud aru, miks inimesi läbi ei lasta. "Mõtlesin, et mida see piirivalvur lõpuks minuga teeb. Mitte midagi! Skaneeris passi ära ja tuletas meelde, et ma pean kaks nädalat kodus olema. See oli riigi poolt kogu preventiivne tegevus seal lennujaamas." 

Siiski on politsei Saarele pärast seda helistanud ja tundnud huvi, kuidas ta oma perega peab kinni karantiinirežiimist. "Ütlesin, et võtan seda täie tõsidusega, seda enam, et mu sõbral on lapsed, kellel on immuunpuudulikkus. Ma võtan seda tõesti väga tõsiselt. Naabrimehega üle tee hõikame, kui suhelda tahame. Sõbrad on paar korda süüa toonud, jätavad kotid majast eemale," rääkis Saar oma elurütmist praegu.

Lisaks politseile tegelevad alates 27. märtsist tänavatel viibivate inimeste teavitamisega koroonaviirusega seonduvatest ohtudest ka Virumaa kohalikud omavalitsused, Ida päästekeskus ja keskkonnainspektsioon. 

Ida prefekt Tarvo Kruup selgitas, et tegemist on elupäästva operatsiooniga. "Koostöös partneritega oleme moodustanud ühisrinde koroonaviiruse vastu ning meie kõigi eesmärk on inimeste elusid päästa. Kohalike omavalitsuste poolt kaasatakse tegevustesse korrakaitse- ja menetlusteenistusi, aga ka kogukonna aktiivseid liikmeid, nii sportlasi kui ka õpetajaid. Päästjad panustavad oma põhitöö kõrvalt lisapatrullidega ka selgitustöösse, teatas Ida prefektuur.

Kohalike omavalitsuste loodavad patrullid on eristatavad helkurvestiga ning ühistegevusse panustavad riigiasutuste ametnikud kannavad oma ametivormi.

Jõhvi politseijaoskonna juht Andreas Kliimant: 

FOTO: Politsei

Politsei kontrollib kõigi oma tavapäraste tegevuste käigus isikutuvastamisel (näiteks liiklusjärelevalves), ega tegemist ole inimesega, kellele on määratud kohustus viibida kodus. Tänaseks on politsei alustanud Eestisse sisenenud ja kaheks nädalaks koju suunatud inimeste kontrolli ka telefoni teel. Muude meetmete ja kodukülastuse vajadust hinnatakse olemasolevate kontrolli tulemuste või muude andmete pinnalt.

Keda peaks inimesed teavitama juhul, kui nad näevad avalikus ruumis liikumas inimest, kes nende teada peaks olema karantiinis?

Kui avalikus ruumis nähakse inimest, kes peaks olema karantiinis, siis sellest võiks teavitada politseid ning teabe laekumisel teeb politsei kontrolli, kasutades sobivaid ja proportsionaalseid meetmeid.

Kas positiivse testi andnud inimesed, kes on määratud karantiini, on kuidagi eritähelepanu all? Kui tihti ja kuidas neid kontrollitakse?

Alates 28.03 laieneb politsei kontroll ka koroonaviirusesse nakatunutele ja nendega koos elavatele inimestele. Terviseamet edastab PPA-le nakatunute andmed ning politsei kontrollib nende kodus viibimist telefonivestluse käigus. Juhul, kui inimesega telefoni teel ühendust ei saada, kontrollib politsei inimese elukohta. Kui inimene ei täida kehtestatud nõudeid, teeb politsei talle ettekirjutuse. Kui see ei aita, siis rakendatakse järgmise mõjutusvahendina sunniraha kuni 2000 eurot. Haigestunud inimene võib kodunt lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politsei korraldusel või inimese elu või tervist ohustaval hädajuhtumil.

Mida saab politsei ette võtta, kui tabab inimese, kes karantiinireegleid rikub?

Rikkumise korral politsei eeskätt suhtleb inimesega ja selgitab talle, miks on enda ja teiste tervise kaitsmiseks vajalik täita seda lubadust, mille ta Eestisse sisenedes oma allkirjaga riigile andis. Politsei eesmärk ei ole karistada, vaid teha kõik selleks, et tõkestada viiruse levikut. Korduva rikkumise puhul või kui inimene näitab oma käitumisega, et ta ei mõista, kui tõsiselt seda 14 päeva kodus viibimise kohustust tuleb võtta, saab politsei teha inimesele ettekirjutuse ja selle mittetäitmisel määrata sunniraha.

Kas politseil on olemas andmebaas karantiini määratud inimestest?

Välismaalt tulnud inimestelt on võetud allkiri, mis kohustab neid olema kaks nädalat kodus. Selle allkirjastatud paberi järgi saame andmeid liikumispiirangu kohustusega inimestest.

Kuidas kommenteerite Iisaku juhtumit, kus koroonahaige inimene läks sõpradega pidutsema?

Kodus olemise kohustusest peavad loomulikult kinni pidama kõik need, kes on tulnud reisilt või kellel on diagnoositud viirus. Kuid ka terved inimesed peavad vältima suuri kogunemisi oma sõprade ja tuttavatega nii väljas kui ka siseruumides. On äärmiselt vastutustundetu käitumine, kui kehtestatud reeglitest kinni ei peeta. Selleks, et viiruse levikut takistada, peavad andma kõik oma panuse, eriti viirusekandjad või inimesed, kellel esinevad mingid haiguse sümptomid. Ainult üheskoos, kohusetundlikult käitudes saame viiruse levikut peatada.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles