Sama uuringu järgi saavad sellest kaheksast miljardist kuni kümme protsenti investorid ja tööstuste omanikud. Ülejäänud 90 protsenti tuleb Eesti ühiskonnale: kohalikele partnerettevõtetele, töötajatele, maksude kaudu riigile jne. Ainuüksi Eesti Energia maksujalajälg on aastas 200 miljonit eurot.
Kui me põlevkivitööstusega ei jätkaks, siis ajaksime kinni kaevu, kust me praegu joome, ja uut kaevu pole veel rajatud.
Uute ja rohelisemate ettevõtmiste jaoks on ju samuti raha vaja teenida ning kust see mujalt ikka saab tulla kui olemasolevast majandusest.
Absoluutselt. Euroopas olen kolleegidele energiasektoris öelnud, et me teeme Eestis sisuliselt Norrat. Nad teevad selle peale suured silmad.
Olen selgitanud nõnda, et nii kaua, kui maailmas veel naftat ja kütteõlisid tarbitakse, me toodame põlevkivist õli, teenime raha ja suuname selle rohetehnoloogiatesse. Nii me muutumegi Euroopa üheks rohelisemaks riigiks.
See on täpselt sama, mida teeb ka Norra. Norra kuvand on natuke bipolaarne, kui nii võib öelda: ühtepidi on ta selgelt Euroopa kõige rohelisem riik, aga Norra ei oleks seda, kui ta ei toodaks naftat ja gaasi. Ühiskond aktsepteerib seda.
Eesti Energia ettepanekud olemasoleva põlevkivitööstuse CO2 heitmete vähendamiseks
1. Balti elektrijaama 11. ploki konverteerimine biomassile.
2. Koostöös Virumaa kolledži ning Ida-Virumaa kutsehariduskeskusega Ida-Virumaa töötajate ümberõppe ning vesiniku ja tootmise digiteerimise kompetentsikeskuse loomine.
3. Metanooli tootmine.
4. Põlevkivibensiinist kemikaalide tootmine ning põlevkivisektori heitmete väärindamine.
5. Vesiniku tootmine ning lõppkasutamine gaasitaristus ja rasketranspordis.
6. Enefiti õlitootmiskompleksi konverteerimine vanarehvide ja plastide taaskasutuskompleksiks (testseade).
7. Pumphüdroelektrijaam.
8. Elektri- ja õlitootmise CO2 emissioonide vähendamine (testseade).
9. Auvere elektrijaama biomassile üleviimine.
10. Ida-Virumaa tootmiskompleksi digiteerimine.
Allikas: Eesti Energia