Ida-Viru keskhaigla ligi 300 voodikohast on koroonanakkusega patsientidele eraldatud 83 kohta, millest eilseks oli hõivatud 75.
Ida-Viru keskhaiglas on juba neljandiku voodikohti hõivanud koroonahaiged
Haigla ülemarst Toomas Kariis kinnitas, et eilehommikuse seisuga oli vaba 8 COVIDi-voodit, kuid olukord võib kiiresti muutuda.
Kõik muutub kiiresti
"Olukord on meile seni tavapärane. Aga haigestumine riigis kasvab kiiresti ja Ida-Viru piirkond pole mingi erand," sõnas ta.
Nakatumine liigub ka Ida-Virumaal tõusuteel
- Selle nädala esimese viie päevaga diagnoositi koroonaviirus veel 600 Ida-Virumaa inimesel.
- Haigestumise tase 100 000 elaniku kohta tõusis Ida-Virumaal taas üle tuhande ja ulatus reede hommikul tasemele 1048. Nädal tagasi oli see näitaja 896. Võrdluses teiste maakondadega on Ida-Virumaast möödunud Saaremaa (1496) ja Harjumaa (1091).
- Koroona vastu on vaktsineeritud (saanud kaks doosi) 1,3 protsenti Ida-Virumaa elanikest, mis on kõige väiksem näitaja Eestis.
- Allikas: terviseamet
Meedikud teavad, et nakatumiste tõusu järel läheb tavaliselt mõni nädal, kui hakkab suurenema haiglaravi vajavate inimeste hulk. "Peame tegema ettevalmistusi selleks, et mida me teeme, kui COVIDi-haigete hulk hakkab suurenema. Oleme väga lähedal kriitilisele piirile, kus peame hakkama tegema valikuid, millest paljud on halvad," lisas ülemarst.
Viimase nädala jooksul on keskhaiglasse sisse võetud 31 koroonapatsienti, 2-8 inimest päevas. Kuid haigla teeb koostööd ka teiste piirkondade haiglatega, näiteks raskemad patsiendid, kes vajavad hingamisabi, saadetakse Tartu ülikooli kliinikumi. "Patsientide liikumine on kiire."
Nakkuse kasvu tõttu on meedikud ja võimud hoiatanud meditsiinisüsteemi ülekoormatuse tagajärjel muu ravi kärpimise eest. "Püüame plaanilist ravi kärpida nii vähe kui võimalik ja rakendada oma jõud kõigis valdkondades. Aga kuna olukord muutub kiiresti, siis on mõningatel juhtudel vaja teha piiranguid," sõnas Kariis.
Viimase paari nädala jooksul on Ida-Viru keskhaigla piiranud tegevust õendus-hooldusravikliinikus, taastusravis, sisekliinikus, aga vähendatud on ka kardioloogia- ja neuroloogiahaigete plaanilist ravi.
Ülemarsti sõnul sõltub praeguses olukorras väga palju inimeste käitumisest, sellest, kui palju vähendatakse kontakte.
Kariis peab oluliseks ka käimasolevat vaktsineerimist, mis tagab tõhusa kaitse. "Omal ajal oli diskussioon, kas mask aitab või ei aita. Praegu ei diskuteeri selle üle enam keegi: neid lihtsalt tuleb kanda ja kõik ning see on muutunud normiks," rääkis ta vaktsiiniskeptikutele viidates. Ülemarsti sõnul on vaktsiinide puhul alati peamine risk, et nad ei anna soovitud kaitset. Praegusel juhul sellest rääkida ei saa. "See, et vaktsiinid võivad anda ebameeldivaid kõrvaltoimeid nagu kõik ravimid, käib asja juurde. Selle poolest nad erinevadki kummeliteest. Kummelitee on kõigi kõhule hea. Aga kas ta seda kõhtu ka ravib, on iseküsimus."
Vaktsineeritud üle poole personalist
Vaktsineerimise algusest saati on aga räägitud Ida-Viru keskhaigla töötajate seas levivast umbusust olemasolevate koroonavaktsiinide vastu. Ligi 1200st haigla töötajast on praeguseks kahe doosiga vaktsineeritud 530, ühe doosi on saanud 102 inimest. Lisaks on umbes 100 töötajat haiguse läbi põdenud. Ehk siis praegu peaks immuunsust omama üle poole töötajaskonnast.
Ent on olnud juba ka juhtumeid, kus vaktsineerimisest keeldunud töötajad on hiljem haigestunud. "Töötajad haigestuvad iga päev. Kes on vaktsineerimata, pole ju kaitstud ja viirust on meie ümber igal pool," sõnas Toomas Kariis.
Ülemarsti sõnul hakkab tunda andma ka personali väsimus. "Töötajad on aasta aega pingutanud, et tulla toime erakorralise olukorraga, kuid see olukord ei näita lahenemise, vaid pigem halvenemise märke. Aga tööl on ikka samad inimesed ja eks siin on väsimist ja kurnatust." Kariis kinnitab, et haigla meedikud on õnnetud, sest nad on kogu selle aja kõvasti pingutanud. "Aga nõudlus hakkab varsti ületama pakkumise võimalust. Kõik sõltub nüüd inimeste käitumisest."