Ülekoormatud õpetajatele pakutakse mitmelt poolt abikäsi

Illuka koolis asendusõpetajaks käinud Maret Võrno on valmis tunde asendama Lääne- ja Ida-Virumaal ning Tartus. Foto: Anneli Bogens

Eelmise aasta lõpus Ida-Virumaale laienenud asendusõpetajate programmi kaudu on siinsetes koolides valmis tunde asendama 70 inimest. Koroonaepideemia ajal on ulatanud abikäe ka ülikoolid.

Illuka kooli direktor Anneli Bogens kinnitas, et õpetajate asendamise vajadus on suur ja pidev. 

"Esimesel trimestril, kui asendusõpetajate programmiga liitusime, luges õppejuht kokku, et 59 õppepäevast polnud tundide asendamist vaja kümnel, neist üks oli 1. september. Kui on vaja anda üksikud tunnid matemaatikat, eesti keelt ja ajalugu, siis leiame maja pealt inimesed, kes suudavad neid aineid asendada. Aga näiteks töö- ja tehnoloogiaõpetus on nii spetsiifiline, et see tund jääb kas ära või asendatakse muu ainega."

Illuka koolis tekkis vajadus asendada töö- ja tehnoloogiaõpetajat detsembris. Programmiga värskelt liitununa otsustati proovida sealtkaudu asendaja leida.

Uus vaade rikastab 

"Esmaspäeval andsime programmi kodulehel teada, et meil on kolmapäeval vaja 7. kuni 9. klassile töö- ja tehnoloogiaõpetajat. Kuigi lepingus oli kirjas, et tuleb ette teatada kolm päeva, siis tegelikkuses saime juba teisipäeva õhtupoolikul teate, et asendusõpetajaks on valmis tulema Maret Võrno," meenutas Bogens, kes jagas Ida-Viru haridusklastri korraldatud infoüritusel oma kogemust teiste Ida-Viru kooli- ja lasteaiajuhtidega.

Asendusõpetajat on vaja eelkõige oma õpetajate hoidmiseks, et nad ei peaks kogu aeg ületunde tegema.  

Anneli Bogens

Kooli juhtkond sai teada, et Maret Võrno töötab Tartu kutsehariduskeskuses kutseõpetajana ning tal on pedagoogiline kogemus.

"Ta oli väga põnevil, samamoodi nagu meie, sest mõlemale oli see esimene asendusõpetajate programmi kogemus. Algul olid õpilased segaduses, sest puutöö asemel suunas asendusõpetaja neid modelleerima ja joonestama, mis on ju ka töö- ja tehnoloogiaõpetuse osa. Kui paaristunnid läbi said, olid õpilased väga rahul. Kogemus oli meile väga positiivne," rääkis Anneli Bogens.

Koolijuhi kinnitusel on asendusõpetajat vaja eelkõige oma õpetajate hoidmiseks, et nad ei peaks kogu aeg ületunde tegema. Seda nii koroonaepideemia ajal, kui koormus on pöörane, kui ka muul ajal.

"Õpetajad käivad tasemeõppes, koolitustel, õpetajatel on lapsed, kes jäävad haigeks − asendamist on pidevalt tarvis. Teine asi on see, et väljastpoolt inimene tuleb uue vaatega, mis omakorda rikastab. Meie kindlasti kasutame asendusõpetajaid ka edaspidi," ütles Anneli Bogens.

Maret Võrno sai Illuka kooli kogemusest omakorda julguse end ka edaspidi asendusõpetajaks pakkuda. Ta liitus programmiga, kui õppis Tallinna ülikoolis magistriõppes hariduse juhtimist ning tal tekkis huvi haridusmaastikul aktiivselt kaasa lüüa.

Maret Võrno on valmis asendustunde andma Lääne- ja Ida-Virumaal ning Tartus. "Minu põhitöö on praegu põllumajandusettevõtte laboris, aga kuna talvel on vaiksem periood, siis on võimalik midagi muud kõrvalt teha."

Stressivabalt haiguslehele

Praeguseks on programmiga üle Eesti liitunud 1400 asendusõpetajat, neist 70 on valmis appi tulema Ida-Viru koolidele.

Asendusõpetajate programmi tegevjuhi Gerli Neppi sõnul on nende seas pedagoogilise eriala tudengeid, kes saavad asendusõpetajana head praktikat, proovides eri vanuseastmeid ja koolikultuure. Samuti pensionile jäänud õpetajaid, kes soovivad olla koolis osakoormusega, reguleerides ise hooajaliselt oma töömahtu. Asendusõpetajate peres leidub ka tippjuhte ja ülikoolide õppejõude.

"On ka inimesi, kes on õppinud õpetajaks ja töötavad erasektoris. See annab võimaluse oma praegust tööd jätkata ja samal ajal olla seotud sellega, mis on kunagi oma erialaks valitud," rääkis Gerli Neppi.

Programmi teenusejuht Mona-Marie Vaserik selgitas, et 2017. aastal loodud sotsiaalne ettevõte püüab leevendada õpetajate stressi, vähendada õppejuhtide ajakulu asendusõpetaja leidmisel ja rikastada õpikeskkonda erinevate inimeste toomisega kooli.

"Tehtud intervjuude käigus selgus, et umbes 500 õpilasega koolis vajab iga nädal asendamist ligi 40-60 tundi. Kui on väärt asendaja, saab õpetaja stressivabalt haiguslehele jääda, teades, et õppetöö jätkub õppekava ja seal seatud eesmärkide järgi," rääkis Mona-Marie Vaserik, lisades, et asendusõpetajad omavad kõrgharidust ja on läbinud tunniandmise koolituse.

Ida-Viru haridusklastri juhi Kerda Eierti sõnul vajas asendusõpetajate programm maakonnas laiemat tutvustamist, nagu mitmed teisedki haridusalgatused, mis on end tõestanud ja toetavad koole. "Iga kool ajab oma asja, aga klastri mõte on teha maakonnaüleseid tegevusi ja näha suuremat pilti, mida meil on juurde vaja."

Toila valla haridusspetsialistina on Kerda Eiert oma valla koolidesse ja lasteaedadesse levitanud infot Tartu ja Tallinna ülikoolide käima lükatud vabatahtlike programmist, mille raames viiakse kokku COVID-19 olukorra tõttu ülekoormuses vaevlevad õpetajad ning õpetajakoolituse tudengid, kes on valmis neid abistama. "See on väga tore algatus," kommenteeris ta. 

Kõik maakonna omavalitsused on saanud e-keskkonnas tabeli, kus on info üliõpilastest, kes on oma abivalmiduse piirkonnaks märkinud Ida-Virumaa. Iga kool saab tabelis oma vajadusest teada anda.

"Meie inimesed ülikoolist vaatavad igal hommikul vajadused üle, püüavad leida sobiva abilise ning viivad vabatahtliku ja abi ootava õpetaja/kooli/lasteaia omavahel kokku. Loodame, et saame paljusid aidata, aga muidugi mõistame, et kõigini ei pruugi jõuda," tõdes Tartu ülikooli Pedagogicumi koordinaator Pille Lille.