Kuigi suurem osa prokuratuuri poolt Neglasonile ette heidetud süüdistustest ei leidnud kohtus tõendamist, polnud riigikohus nõus maa- ja ringkonnakohtu seisukohaga, et tõendatud on, et Neglason ei rikkunud toimingupiirangut, hääletades vallale kuuluvate ruumide rentimise poolt OÜ-le Corrigo, millega tal oli lepinguline töösuhe.
Jõhvi arstide protsessi süüdistus
Prokuratuur süüdistas algses süüdistuses Tiiu Seppa ja Corrigot altkäemaksu andmises Niina Neglasonile, kes lepingu alusel ekspertarstina töötades oli samal ajal Jõhvi volikogu esimees ning süüdistuse kohaselt pooldas tervisekeskuse rajamist Jõhvi ja hääletas volikogus valla kasutult seisvate ruumide Corrigole rendile andmise poolt. Prokuratuur tõlgendas Neglasoni Corrigolt töötasu saamist seetõttu altkäemaksuna. Samuti puudutas altkäemaksusüüdistus Neglasoni ämma, kes sai Corrigos hooldusteenust: prokuratuuri arvates maksis Neglason teenuse eest teistest soodsamat hinda. Süüdistus käsitles altkäemaksuna ka 15eurost röntgenipilti, mille Neglason pidi Corrigolt justkui tasuta saama, ent mille eest ta siiski maksis.
Kahes astmes mõisteti kõik süüdistatavad õigeks ning Corrigo ja Tiiu Sepa osas prokuratuur õigeksmõistmist enam ei vadlustanud.
Praeguseks on kõik altkäemaksusüüdistused ära langenud ning riigikohtu otsuse kohaselt peab ringkonnakohus uuesti arutama, kas Corrigole ruumide rendile andmise poolt hääletades rikkus Neglason volikogu liikmena toimingupiirangut või mitte, kuigi lõpliku otsuse rendi küsimuses tegi vallavalitsus.
/nginx/o/2021/05/31/13815044t1h4379.jpg)
/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)