ALEVTINA JERMAKOVA ⟩ Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata: tasakaalustatud lähenemine haridusmuutustele

Alevtina Jermakova, Kohtla-Järve haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Viimasel ajal on haridusteema Kohtla-Järvel tekitanud palju diskussioone ja küsimusi. See on igati mõistetav, sest kõne all on meie laste tulevik, nende teadmiste kvaliteet ja võimalused. Soovin siinkohal selgitada linnavalitsuse seisukohta ning jagada meie nägemust sellest protsessist.

Muutustega kaasnevad alati ka väljakutsed, kuid meie eesmärk on tagada, et need oleksid hästi planeeritud, tõhusad ja kõigile haridusprotsessi osapooltele võimalikult sujuvad. Rahvusvaheline kogemus näitab, et ühelt keelekeskkonnalt teisele üleminek on keeruline ja ajamahukas protsess, mille tulemused avalduvad alles mitme põlvkonna jooksul. Seetõttu tuleb seda protsessi käsitleda ilma roosade prillideta, tuginedes tegelikele oludele, mitte pelgalt soovmõtlemisele.

Haridus ei ole lihtsalt valdkond, mis kujundab teadmisi, vaid see on kogu ühiskonna alus, mis määrab selle tuleviku. Seetõttu nõuavad muudatused lisaks otsustavusele ka strateegilist ja läbimõeldud lähenemist.

Kiired ja läbimõtlemata sammud viivad sagedamini kaoseni, mitte eduni.

Üleminek eestikeelsele õppele on keeruline, kuid vajalik protsess. Oluline ei ole pelgalt õppekeele vahetus, vaid ka kvaliteetse hariduse tagamine. Siin on kõige olulisem tegur pedagoogide professionaalsus. Õpetaja ei ole üksnes keele kõneleja, vaid eelkõige kvalifitseeritud spetsialist, kellel on metoodilised teadmised ja oskus õpilasi õppeprotsessi kaasata. Järelikult peab personali valikul arvestama nii keeleoskust, pedagoogilisi oskusi kui ka erialaseid pädevusi. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab selgelt need nõuded ning nende täitmine on haridusreformi edukuse eeldus.

Muutused vajavad hoolikat planeerimist ning tõhusat suhtlust koolidirektorite, õpetajate, lastevanemate ja linnavalitsuse vahel. Samas võtavad niivõrd suured muutused paratamatult aega. Selliste ulatuslike reformide puhul ei ole võimalik saavutada tulemusi ühe hetkega.

Seitse kuud on möödas reformi algusest ning juba näeme muutuste dünaamikat, samuti analüüsime olukorda objektiivselt. On selge, et õpetajate puudus ei ole ainult meie regiooni küsimus, vaid kogu riigi probleem. Oleme teadlikud selle väljakutse ulatusest ja valmis kompleksses lahendamise protsessis aktiivselt osalema.

Õppeainete järkjärguline üleviimine eesti õppekeelele on teadlik lähenemine, mis aitab vähendada nii õpilaste, lastevanemate kui ka õpetajate stressi. Koolidirektoritel peab olema võimalus valida õpetajaid hoolikalt, arvestades nii keelenõudeid kui ka pedagoogilisi oskusi ja erialaseid teadmisi. Vastasel juhul, kui õpetaja ei valda õpetamismetoodikat, kaotab tund oma väärtuse ning õpilased jäävad vajalike teadmisteta. Seetõttu on oluline kaasata spetsialiste, kes mitte ainult ei oska keelt, vaid ka tõesti oskavad lapsi õpetada.

Eestikeelsele haridusele üleminek on mitmetahuline väljakutse. Tuleb arvestada nii õpetajate puuduse kui ka õpilaste ja vanemate tegelike muredega. Üleminek tekitab paratamatult väljakutseid: identiteedikriisi, sotsialiseerumisraskusi, probleeme nii eakaaslaste kui ka õpetajatega usaldussuhete loomisel ning raskusi vanemate kaasamisel õppeprotsessi keelebarjääri tõttu. Sestap ei tohiks alahinnata selle protsessi keerukust ega eeldada kiireid lahendusi. See on aeganõudev protsess, mis nõuab igalt osapoolelt kohanemist, tuge ja läbimõeldud lähenemist, et tagada võimalikult sujuv üleminek nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele.

Iga muutus nõuab otsustavust, kuid ka objektiivset analüüsivõimet. Ajalugu on näidanud, et püüdlemine ideaali poole ei tohiks olla hetkeemotsioonist kantud. Kiired ja läbimõtlemata sammud viivad sagedamini kaoseni, mitte eduni. Seetõttu tunneme oma vastutust ning läheneme küsimusele tähelepanelikult, samm-sammult.

Oleme tänulikud haridusküsimustele tähelepanu juhtimise, konstruktiivse kriitika ja toetuse eest. Nõrkade kohtade esiletoomine aitab näha suuremat pilti ja leida paremaid lahendusi. Siiski tuleb meeles pidada, et õpetajate puudus ei ole puhtalt munitsipaalkoolide probleem, vaid kogu haridussüsteemi väljakutse, mis puudutab nii Kohtla-Järvet kui ka teisi linnu ja valdu. Selle lahendamine saab toimuda vaid koostöös ja sammhaaval.

Meil on hea meel, et meie kolleegid soovivad meid siiralt aidata. Toetus on alati oluline, eriti kui see väljendub konkreetsetes tegudes. Oleksime äärmiselt tänulikud teabe eest kvalifitseeritud spetsialistide kohta, kes vastavad seadusandluse nõuetele ning soovivad koolides töötada. Ootame ettepanekuid ja kaalume kõiki kandidaate hoolikalt. Kui tahame tulemuslikku üleminekut eesti õppekeelele, peame panustama nii inim- kui ka ajaressurssi.

Ka koolivõrgu optimeerimine Ahtme ja Järve linnaosas nõuab terviklikku lähenemist. Linnavalitsuse juures on loodud koolide ümberkorraldamise komisjon, kuhu kuuluvad eri valdkondade spetsialistid ja koolijuhid. Ees seisavad kohtumised hoolekogude, koolitöötajate ja lastevanematega. Oleme kindlad, et suudame selle väljakutsega hakkama saada, kuid ainult läbi dialoogi ja koostöö kõigi osapoolte vahel.

Üksnes hästi läbimõeldud otsustega saavutame püsivaid tulemusi. See omakorda eeldab aega, kannatlikkust ja professionaalset lähenemist. Nagu vanasõna ütleb: ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata.