HEIKO PÕDERSALU ⟩ Ida-Virumaal tuleks kogukonnaenergeetikas võtta liidri roll

Heiko Põdersalu. Foto: Erakogu

Paljud meist mäletavad aega, mil elekter maksis vaid kopikaid. Nüüd on odava elektri ajad ammugi möödas, ent inimeste unistustes on see vägagi alles. Igapäevane võrdlus meist oluliselt kõrgema elatustasemega Soome odavate elektrihindadega on niikuinii paljudel silme ees.

Tänapäeval on erinevaid võimalusi endale ise rohelist ja soodsat energiat toota. Veelgi enam, energiat saab toota koos naabrite või lausa kogu külaga. Küllap olete kuulnud kogukonnaenergeetikast või võimalustest osaleda taastuvenergia tootmisel taastuvenergiaühistute kaudu. Euroopas on kogukondade ühine energiatootmine kasvutrendis, sest idee ühendada oma elektrivajaduse katmine kogukonnas koostöö tegemisega paelub paljusid.

Eestis on sellised algatused nagu ühiselt teenitud energiatulu eest kogukondadele elektrijalgrataste, elektriautode või elektriautode laadimiskohtade soetamine või kogukonnakeskuste arendamine alles lapsekingades.

Ida-Virumaal pole õiguslikke, klimaatilisi ega tehnoloogilisi takistusi kogukonnaenergeetika arendamiseks.

Eelmisel aastal viis Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži Virumaa digi- ja rohetehnoloogiate innovatsioonikeskus (VIDRIK) MTÜ Eesti Roheline Liikumine tellimusel läbi teostatavusuuringu, et selgitada taastuvenergiaühistute loomise ja arendamise võimalusi Ida-Virumaal. Kogutud teadmisi saame kasutada ka õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) teadusmeetme väikeenergeetika uurimissuuna raames. Virumaa kolledžisse rajatakse ÕÜFi teadusmeetme kaasabil labor väikeenergeetikaalaste uuringute korraldamiseks ning lahenduste testimiseks ja piloteerimiseks.

Uuringuga esmalt kaardistati varasemad kogukonnaenergeetikaalased uuringud ja arengudokumendid. Samuti analüüsiti Ida-Virumaa klimaatilisi tingimusi päikeseenergia tootmiseks ning tehti ülevaade päikeseenergia tootmise ja salvestamise tehnoloogiatest. Ühtlasi kalkuleeriti investeeringute maksumuste ja nende tasuvuste suurusjärgud.

Uuringu käigus intervjueerisime ligi 30 Ida-Virumaa erinevate asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete esindajat, kes juba tegelevad taastuvenergeetikaga või kellele võiks see teema tulevikus huvi pakkuda.

81% vastanutest pidas taastuvenergia arendamisega tegelemist Ida-Virumaal vajalikuks ja möödapääsmatuks, kuna see aitab parandada keskkonda ja vähendada energeetika negatiivset mõju maakonnas. Samuti võimaldab tagada energiasõltumatust ja sõltumatust energia hindade kõikumisest. Tekivad ka uued võimalused kogukondadele ühiselt hüvesid luua ja tulu teenida, maakond muutub atraktiivsemaks.

Taastuvenergeetika ja kogukonnaenergeetika arendamise võimalusi maakonnas peetakse heaks. On olemas inimesed ja organisatsioonid, kes on kogukonnaenergeetika arendamisest huvitatud. Ohtralt jätkub endisi tööstusalasid, kuhu päikesepaneele või tuulikuid paigaldada. Lisaks on olemas ajalooline energiatootmise kogemus.

Erinevalt muust Eestist tegutsevad meie maakonnas aiandusühistud ja korteriühistud, kes ostavad juba ühiselt elektrit, kuid ei ole seni hakanud ühiselt endale elektrit tootma. Ning on ka mitmeid toetusmeetmeid, mida saaks kasutada kogukonnaenergeetika arendamiseks.

Positiivsena tuli välja, et Ida-Virumaal pole õiguslikke, klimaatilisi ega tehnoloogilisi takistusi kogukonnaenergeetika arendamiseks. Kõik soovijad saavad üsna lihtsalt hakata mikrotootjana endale päikesest elektrit tootma. Takistuseks päikese- ja tuuleparkide arendamisel on pigem maakonnas olemasolev energiataristu, mida pole rajatud hajutatud väiketootjaid silmas pidades. Ning ka riigikaitselised piirangud, mis ei võimalda Ida-Virumaal igale poole päikese- ja tuuleparke püstitada.

Viidatud piirangutele vaatamata on siiski roheenergia tootmine maakonnas võimalik. Eestis pole aasta ringi päikest piisavalt, ent kiirelt arenevad salvestuslahendused loovad paindlikkust päikesest ja tuulest elektri kasumlikuks tootmiseks. Energiaühistutes elektri tootmiseks on mõistagi vaja raha ja tahet, ent lisaks ka selleks sobivat kohta, koostöövalmidust ja sobilikku tehnoloogiat. Tegevus on seda kasumlikum, mida rohkem suudetakse toodetud elektrit kohapeal ära tarbida.

Uuring tõi välja positiivsed hoiakud, kuid praktikas pole ühine elektri- ja soojatoomine käima läinud. Miks?

Põhjusi on mitmeid. Kuigi maakonnas on sellekohaseid plaane peetud aastaid, pole maakonnaülese tegevuskavani jõutud. Senini on meie maakonnas energiakogukondade arendamisega tegelnud üksikud entusiastid. Näiteks Alutaguse valla Tudulinna piirkonnas on algatatud projekt energiakogukonna arendamiseks, kuid reaalseid tulemusi ja positiivseid näiteid veel pole.

Inimeste huvi ja teadlikkus koostegevuse vastu on leige. Ei mõisteta, miks peaks elektrit tootma ühiselt, kui iga soovija saab seda ise teha. Positiivsed näited mitmetest Euroopa riikidest jäävad kaugeks ja üks ühele neid üle võtta ei saa.

Seega vajame kohapealseid edulugusid, mis aitaksid kummutada eelarvamusi ja kõhklusi ning aitaksid kaasa ühisele elektritootmisele. Selleks tuleb kogukonnaenergeetika arendamine tõsta maakonnas rohkem fookusesse ja määratleda maakonnaülese prioriteetse tegevusena. See võimaldaks suunata tegevuse toetuseks toetusmeetmeid, määratleda vastutajad ning arendada vajalikku eksperttuge. Samuti võimaldaks see tegelda aktiivsemalt selgitustöö ja teavitamisega.

Esimeseks sammuks võiks olla 1-2 eduka pilootprojekti teostamine. Oluline on saada reaalseid kogemusi ja näha positiivseid tulemusi, mis võiks olla tõukeks järgmiste edukate projektide teostamiseks ja muutusteks Ida-Virumaal.

Ida-Virumaal on olemas kõik eeldused, tõusmaks uudsete roheenergia tootmise, tarbimise ja juhtimise lahenduste liidriks Eestis.