JUHTKIRI Nitroferdi pikk suremine

Copy
Nitroferdi tootmisseadmete mõõteriistad on juba aastaid nullis olnud.
Nitroferdi tootmisseadmete mõõteriistad on juba aastaid nullis olnud. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Aastakümneid sadadele kohtlajärvelastele üheks ihaldusväärsemaks töökohaks olnud väetisetehasega Nitrofert on nüüd lõplikult selge, et selle loodetud taaskäivitamist ei tule. Seadmed võetakse lahti ja need rändavad Ukrainasse, kus on väetist toota märksa odavam kui Eestis.

Kohtla-Järvel keskmisest tunduvalt suuremat palka maksnud ja Eesti üheks suuremaks elektrienergia ja gaasi tarbijaks olnud Nitrofert on olnud 21. sajandil Eesti majanduses omamoodi fenomenaalne nähtus. Aastad, kus teeniti väga kõva kasumit, vaheldusid seisakuaastatega. Seejuures lähevadki omamoodi rekorditena ajalukku aastad, kus tehas midagi ei tootnud, aga maksis palka ligemale 500 inimesele.

Millistel kaalutlustel valis tehase omanik, Ukraina miljardär Firtaš sellele tehasele pika suremise, teab ta vaid ise. Kuid Kohtla-Järve linnale ja inimestele on see tööd ja leiba andnud tunduvalt kauem, kui oleks võinud.

Inimesi, kes uskusid, et see Kohtla-Järve tehas pannakse veel kunagi käima, jäi iga aastaga vähemaks. Nüüd on vähemasti selgus käes, et seda lootust hellitada enam ei tasu.

Omaette küsimus on, mis saab hiigelsuurest tööstusalast Kohtla-Järve külje all pärast seda, kui väetise tootmiseks vajalikud seadmed on sealt ära viidud.

Kas mõistlikum on see maatasa teha nagu mitmete tegevuse lõpetanud kaevanduste puhul, et mahajäänud tööstushooned ei jääks lagunema ega reostaks keskkonda? Või näevad selle ala kasutusele võtmises uutel eesmärkidel võimalust teised ettevõtjad või toob Firtaš ise sinna mõne uue tehase?

Tagasi üles