Politseil on Narva-Jõesuu kirikusüütajast videosalvestised − tema tabamine on aja küsimus

Nii näeb Narva-Jõesuu õigeusu kirik välja pärast põlengut. FOTO: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Politsei käsutuses on hulk videokaadreid, millel on hästi näha Narva-Jõesuu vana puukiriku süütajat. Kahtlustatakse, et mõlemad tänavused süütamised on sama kurjategija kätetöö.

Tellijale Tellijale

Väikese puukiriku vaimulik isa Kornilius magas kiriku kõrval asuvas kogudusemajas, kui kuulis kell neli hommikul signalisatsiooni undamist: turvaandurid fikseerisid piiratud territooriumil liikumise. Majast välja rutanud vaimulik nägi mööda peatänavat kirikust Meresuu spaahotelli poole põgenevat meest. Selleks ajaks oli kiriku altaripoolses osas näha suitsu ning läbi akna paistsid leegid. Kornilius haaras autost tulekustuti ja asus kollet kustutama, kuid tuli oli juba kogu kiriku sisemuse enda alla võtnud.

Õigeusu kiriku raske saatus

* Narva-Jõesuu väike puukirik ehitati Merikülla aastatel 1867-1868. Selle käivitajaks oli toona Narvas teeninud Peterburi vaimulik Aleksandr Gumilevski ning kirik ehitati tsaar Aleksander II atentaadist pääsemise auks 1866. aastal.

* Teise maailmasõja ajal põles kogu toonane Meriküla maha, kuid kirik jäi alles ning 1947. aastal koliti see üle Narva-Jõesuusse tema praegusesse kohta. Kolimise ajal hävis kiriku nikerdistega puidust kuppel ning seetõttu jäi pühakoda madalamaks.

* 2019. aastal süütas tundmatu kurjategija kiriku kõrval asuva vaimuliku maja veranda.

* Tänavu 14. veebruaril ning 21. juunil süüdati kiriku altaripoolne osa. Esimese süütamise ajal oli kirikus 105 riikliku kaitse all olevat kunstimälestist ning kirikutarvikut. Nüüd on pühakoda suures osas hävinud. Säilinud ikoonid ja muu väärtuslik vara on veebruarist Narva muuseumis restaureerimisel.

Tagasi üles
Back