Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Surm on tänavu võtnud idavirulasi varasemast rohkem

Eelmise aasta surmade koguarvu pole Ida-Virumaal tänavu veel ületatud, ent pea igas kuus on surmasid olnud rohkem kui mullu. FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Sel aastal on Ida-Virumaal üheksa kuuga surnud 15 protsenti rohkem inimesi kui aasta tagasi samal ajal.

Ida-Virumaal on tänavu jaanuarist septembrini ehk üheksa kuuga surnud 1871 inimest. See on 272 inimest ehk ligemale 15 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajavahemikul.

Statistikaameti andmetel on tänavu igas kuus surnud rohkem inimesi kui 2020. aastal. Suremuse tõus on tingitud eelkõige pandeemiast ning suvisest kuumalainest.

Aasta Surmasid

2012    2393

2013    2249

2014    2216

2015    2276

2016    2255

2017    2185

2018    2199

2019    2152

2020    2226

2021 (9 kuud)   1871

(Allikas: statistikaamet)

Kui Eesti keskmisena ületab selle aasta suremus novembri keskpaiga seisuga ka viimase kümne aasta iga-aastast surmade arvu, siis ka Ida-Virumaal on surmade arv jõudnud lähedale eelmise aasta koguarvule 2226.

Kuude viisi võrreldes oli meie maakonnas tänavu vaid septembris vähem surmasid kui eelmisel aastal, kõikidel teistel kuudel oli neid oluliselt rohkem.

Jõhvis ja Alutagusel pole surmade arv kasvanud

Omavalitsuste kaupa statistikaamet jooksvalt andmeid ei avalda. Ka omavalitsustel endil enamjaolt surmade kohta andmeid ei ole. Meie maakonnas on erandiks vaid Jõhvi ja Alutaguse vald, esimesel neist leiab statistika lausa valla kodulehelt.

"Meie vallas ei ole sel aastal surmasid rohkem kui eelmisel aastal," ütles Jõhvi vallavalitsuse registripidaja Külli Korsten, kes iga kuu alguses eelmise kuu kohta päringu teeb.

2020. aastal suri Jõhvi vallas 199 inimest, tänavu on kümne kuuga surnud 156 inimest. Kuuga lisandub tavapäraselt 15-18 surma, seega võib eeldada, et selle aasta surmade arv jääb mullusele pigem alla.

Alutaguse vallas on selle aasta kümne kuuga surnud 66 inimest, kogu eelmise aasta jooksul suri 93 inimest.

"Kui lisanduvad ka selle aasta kahe viimase kuu numbrid, siis kindlasti ei ole surmade koguarv suurem kui eelmisel aastal − kui just midagi enneolematut ei juhtu," ütles Alutaguse abivallavanem Kairi Hõbemeri.

Teiste omavalitsuste ametnikud ütlesid, et igapäevatöös neil surmade andmeid vaja ei lähe ja sellepärast ei tee nad ka kuude lõikes päringuid.

Koroonale lisandus suvine kuumalaine

Tervise arengu instituudi (TAI) surma põhjuste registri juhi Gleb Denissovi sõnul on surmade arvu tõus tingitud nii koroonapandeemiast ja vereringeelundite haigustest kui ka suvisest kuumalainest. "Palavad ilmad põhjustavad krooniliste haigete surma, kuid surmapõhjuste muster oluliselt ei muutu," selgitas ta.

Ida-Virumaal on TAI statistika järgi surma põhjusena aastaga märgatavalt kasvanud ennekõike hingamiselundite haigused. Kui 2020. aastal suri ajavahemikus jaanuarist septembrini sel põhjusel 75 inimest (neist 12 koroonasse), siis tänavu on sama ajaga surnud 215 inimest (neist 155 koroonasse). Hingamiselundite haiguste tõttu lahkunuid on juba praegu palju rohkem rohkem kui tervel eelmisel aastal (143).

Rohkem surmasid on tänavu põhjustanud ka vereringeelundite haigused: üheksa kuuga lahkus sel põhjusel eelmisel aastal 820 ja tänavu 908 inimest.

Pereastid, kellega õnnestus telefoni teel jutule saada, ei soovinud sel teemal rääkida.

Tagasi üles
Back