/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/02/28/14399540t1hb88c.jpg)
"Lähtusin asju ostes naise instinktist, mida mul kindlasti kas emana või naisena vaja oleks, kui peaksin ise teel olema," ütles Riina Vaht, kes tõi eile Jõhvi gümnaasiumi kogumispunkti kastitäie hügieenitarbeid niisketest salvrättidest šampoonideni.
Ukrainale annetajad ostavad asju, mida nad ise sõja jalust põgenedes vajaksid
Jõhvi gümnaasiumi füüsikaõpetaja Riina Vaht annetas päev varem ukrainlastele ka raha. "Üks asi on raha, teine asi on ese, mis jõuabki inimeseni. Mõtlesime aidata natukene igatpidi."
Vaht soovis osta ka mähkmeid, mida Punane Rist väga ootab, aga riiulid olid peaaegu tühjad. "Paistab, et kõikidel oli sama mõte. Üksikuid mähkmepakke ei hakanud tooma."
/nginx/o/2022/02/28/14399541t1h003c.jpg)
Kui abi kogumine Eestis algas, otsustas Vaht kohe, et annab oma panuse. "Kunagi ei tea, millal endal abi vaja läheb. Ukraina inimesed on praegu sunnitud kodust lahkuma ja meie võimuses on neid aidata."
Jõhvi gümnaasium avas kogumispunkti pühapäeval. "Kõige rohkem on toodud seepe, šampoone, dušigeele ja hambapastasid. Toovad nii eestlased kui ka venelased, nii kooliga seotud inimesed kui ka võõrad," rääkis gümnaasiumi administraator Margit Pahk.
Kohtla-Järvel juhib abistamist abiturient
Kohtla-Järve gümnaasiumis võetakse annetatud asju vastu alates laupäevast. Asjade kogumist koordineerib abiturient Irina Vladimirova. "Kooli direktor helistas mulle reede õhtul kella kümne ajal ja küsis, kas ma olen nõus sellega tegelema − olen olnud tihti vabatahtlik erinevatel üritustel. Ütlesin: "Jah, ikka, teeme ära!""
Kuna soov oli kogumispunkt avada laupäeva hommikul kell üheksa, algasid ettevalmistused öösel. Vladimirova kutsus vabatahtlike ridadesse ka teisi õpilasi. "See oli minule päris suur üllatus, et kirjutasin reede õhtul kell 11 ja laupäeva hommikul oli meid kohal umbes kümme," rääkis ta.
Seda hoolimata tõsiasjast, et praegu on koolivaheaeg ja õpilased võiksid hommikuti kauem põõnata. "Kui on vaja inimesi aidata, siis mul pole kaotatud unetundidest kahju − ma saan puhata teisel ajal. Praegu on see olukord, kus kõik, kes on valmis aitama, peavad seda tegema," kinnitas Vladimirova.
Annetajad on tema sõnul üldjuhul teadlikud, mida tuua. Mõned on siiski annetanud ka riideid, kuigi neid praegu ei koguta. Ühe kasti peale on näiteks kirjutatud "Peoriided".
Kõige rohkem käis inimesi laupäeval. Päeva kokkuvõtteks sai kirja panna 13 pakki mähkmeid, 129 seepi, 102 pakki hügieenitarbeid, 231 hambaharja, 75 tuubi hambapastat, 67 šampooni, 19 tekki ja 17 patja.
"Asjade kogumine lõpeb reedel, aga tegutseme kindlasti edasi. Meil on loodud vabatahtlike rühm, kuhu kuuluvad õpetajad, kooli töötajad ja õpilased. Kogume infot inimeste kohta, kes elavad Ukrainas ja tahavad tulla Eestisse," rääkis Vladimirova.
Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ütles, et kool on valmis andma abivajajate käsutusse kaks õpetajate korterit, mis on praegu vabad. "Sain just kooskõlastuse oma koolipidajalt (haridus- ja teadusministeeriumilt − toim.)."
Abi koguvad poed, koolid, raamatukogud, rahvamajad ja vabatahtlikud päästjad
Inimesed, kes soovivad annetada asju sõjalise rünnaku ohvriks sattunud Ukrainasse saatmiseks, saavad neid tuua Selveri poeketi kauplustesse Narvas, Jõhvis ja Kohtla-Järvel.
Kiviõli piirkonnas on Ukrainale abi kogumise algatanud Purtse vabatahtlikud päästjad. Annetatavaid asju saab viia ka Everesti hostelisse Kiviõlis.
Kogumispunktid on avatud veel Kohtla-Järve ja Jõhvi gümnaasiumis. Toila vallas saab Ukraina heaks annetada Toila ja Voka raamatukogus, samuti Kohtla-Nõmme rahvamajas.
Punase Risti teatel kogutakse vaid uusi esemeid: kasutamata hügieenitarbeid, voodipesu, tekke, patju, magamiskotte ja rätikuid. Ukraina abipalves ei olnud nimetatud riideid ja jalatseid ja neid vähemalt praegu ei koguta.
Esmaspäeval lisandus kogumispunkte
Toila vallas alustasid Toila ja Voka raamatukogu ning Kohtla-Nõmme rahvamaja annetatud asjade kogumist esmaspäeva hommikul.
"Õnneks ei ole olnud vaja sellist aktsiooni enne korraldada, aga nüüd tekkis tunne, et midagi peab tegema. Tahtsime oma inimestele pakkuda lähedal kohta, kuhu asju tuua, et ei peaks eraldi linna sõitma," ütles Toila raamatukogu direktor Lea Rand.
/nginx/o/2022/02/28/14399542t1h3e4c.jpg)
Ta lootis, et inimesed tulevad kaasa ja leiavad võimaluse aidata.
"Esimesena tõi esmaspäeva hommikul annetuse pensionär, hügieenitarbeid oli kastis umbes 40 euro väärtuses. Kindlasti oli see temale suur väljaminek," rääkis Rand, lisades, et igast abist, ükskõik kui väike see ei ole, saab kokku suur.
Toila vallas on juba tekkinud ka algatus aidata sisustada kortereid sõjapõgenikele. Erelin Zirk rääkis, et mõtles esialgu annetada enda tehtud ökoseepe. Seejärel aga leidis, et tuleb samm kaugemale mõelda.
"Praegu viiakse tohutult abi, aga hiljem, kui sõjapõgenikud päriselt siia jõuavad, võib inimeste hoog raugeda. Mõtlesime koos Tiia Lehismetsa ja Piret Toovisega, et panustame esmavajalike asjadega, millega saaks sisustada kortereid põgenikele. Loodan, et kogukond tuleb sellega kaasa."
Zirk lisas, et keegi ei taha olla sõjapõgenik ja selles olukorras on igasugune abi suure väärtusega. "Kui sõda algas, mõtlesin esimese asjana, et see oleks võinud ka meiega juhtuda. Ise loodan küll, et teised riigid aitaksid samamoodi meid."