Arukate õpilaste akadeemias toovad edu loogika ja loovus
8. aprill 2022, 23:47
Üksteist võistkonda põhikoolidest kolledžini andsid kolmapäeval hooaja viimase lahingu ning selgitasid välja loodus- ja täppisteaduste arukatest arukamad Ida-Virumaal.
Arukate õpilaste akadeemia sarja üldvõidu noppis Kohtla-Järve gümnaasiumi võistkond. "Hea meeskonnatöö," nimetas Konstantin Pavlov võistkonna edu võtit. "Ja muidugi õpilased, kellel on head teadmised. Super, et saab väljaspool kooli oma teadmisi näidata ja neid praktikas proovile panna," kiitis gümnasist sel õppeaastal sündinud arukate õpilaste akadeemiat.
Konstantini kõrval kuulusid võistkonda veel Veera Kurilova, Luna-Aleksandra Lagoda, keda on nimetatud Eesti jooksu imelapseks, ja tema vend Timur-Daniel Lagoda, kel on samuti lisaks heale taibule väledad jalad.
Noored esitasid liftis kõne
Kolmapäeval oli lisaks arukate õpilaste akadeemia viimasele kohtumisele veel üks põnev võistlus − "Kõne liftis".
8.-12. klassi õpilased näitasid Toila SPA hotellis oma oskust esitada liftikõne ehk tutvustada näiteks ennast, oma uurimistööd, äriplaani või projektiideed võimalikult sisutihedalt. Sealjuures tuli seda teha päris liftisõidu ajal.
"Kõne kestuseks tuli arvestada umbkaudu üks minut − selle ajaga jõuab lift sõita Toila SPA hotelli viimasele ehk üheksandale korrusele ning ka alla tagasi," selgitas Ida-Viru ettevõtluskeskuse noorte ettevõtlikkuse koordinaator Elisabeth Purga.
Peavõidu viisid koju Toila gümnaasiumi neiud Marleen Palts ja Elina Hein õpilasfirmast Marelma.
Kas sportlik vaim toob edu ka loodus- ja täppisteadustes? Igatahes võistles Jõhvi põhikooli eest samuti edukas kergejõustiklane Savva Novikov. Gümnasistide ja tudengitega mõõtu võttes ei tundnud ta end sugugi nõrgemas positsioonis.
"Arvan, et 30 protsenti minu teadmistest pärineb koolist ja ülejäänu olen ise internetist juurde uurinud. Rohkem huvitab mind geograafia, aga midagi tean ka füüsikast," rääkis Savva, kes loodab võistelda ka järgmisel aastal.
Seosed reaalse eluga
Järgmisel hooajal võistleks hea meelega ka Toila gümnasist Arthur Kivimaa. "Küsimused olid paraja raskusega, ei olnud väga keerulised ega ka sellised, et teaks kohe vastust. Pidi ka nutti kasutama. Kindlasti oli siin rohkem praktilisi ülesandeid kui koolitunnis ja katsed olid tõesti huvitavad, näiteks pidime täna elektriskeemi tegema."
Arukate õpilaste akadeemia alustas talvel, et innustada õpilasi süvenema täppis- ja loodusteaduste valdkonda, näidata selle võlusid ja seoseid reaalse eluga. "Lisaks soovisime anda noortele võimaluse panna ennast proovile, sidudes teoreetilised teadmised praktikaga," selgitas Ida-Viru haridusklastri koordinaator Kerda Eiert.
Igal kohtumisel ootas puremist 15 küsimust ja praktilist ülesannet, võistlused toimusid eri koolide katuse all. Hooaja viimast, neljandat mõõduvõttu võõrustas Jõhvi gümnaasium, kes sai koduseinte vahel ka kohtumise võidu.
"Alustasime üheksa võistkonnaga, viimasel kohtumisel oli 11, viimati ühines Ida-Virumaa kutsehariduskeskus. Oleme arenguga täitsa rahul, sest alustasime põlve otsast ja arvasime, et kui kuus meeskonda kokku saame, on väga tore," rääkis Jõhvi gümnaasiumi füüsikaõpetaja Riina Vaht.
Uus hooaeg algab varem
Järgmisel õppeaastal on plaanis alustada sügisest ja teha rohkem kohtumisi.
"Võtame läbi kõik koolis õpitavad nähtused või mõisted. Õpilased saavad meeskonnas etteantud teemat arutada ja ennast proovile panna, kas nad suudavad lahenduse välja mõelda," selgitas Vaht, lisades, et osa küsimusi võib ette tulla ka teistes viktoriinides. Näiteks: "Kuidas ja kust saadakse olümpiatuli?"
Kerda Eiert nimetas arukate õpilaste akadeemiat üheks haridusklastri edulooks.
"Esiteks seetõttu, et kaasatud on nii palju koole. Teiseks on esindatud põhikoolide 9. klassi õpilased, gümnasistid, tudengid ja kutsekoolis õppijad − oleme toonud kokku eri haridusastmed. Kuna ülesanded põhinevad väga palju loovusel ja loogilisel mõtlemisel, ei jää üheksanda klassi noored kuidagi teistele alla," kinnitas Eiert.