Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia saavad Erik Gamzejev ja Erik Kalda

Üle kolmekümne aasta Ida-Virumaal eestluse ja sõltumatu ajakirjanduse eest seisnud Põhjaranniku ajakirjanikud Erik Kalda ja Erik Gamzejev. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Maakondades töötavate ajakirjanike tunnustamiseks mõeldud Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia saavad sel aastal Erik Gamzejev ja Erik Kalda, kes on 30 aastat hoidnud elus suurepärast eestikeelset ajakirjandust Ida-Virumaal.

Maakondades töötavate ajakirjanike tunnustamiseks mõeldud Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia saavad sel aastal Erik Gamzejev ja Erik Kalda, kes on 30 aastat hoidnud elus suurepärast eestikeelset ajakirjandust Ida-Virumaal, teatasid auhinna ellukutsujad pressiteates.

Erik Gamzejev on Ida-Virumaa suurima meediväljaande Põhjarannik peatoimetaja ning Erik Kalda lehe tegevtoimetaja.

Kaks Erikut saavad preemia, sest nende juhitud Põhjarannik (koos selle venekeelse sõsarlehe Severnoje Poberežje) on Eesti üks parimaid maakonnalehti, mis omab kindlat kodanikupositsiooni nii Ida-Virumaa looduse kui kodanikkonna ja ka eestluse asjus.

"Ilma Erikuteta oleks Ida-Virumaa hoopis vaesem," ütles üks preemia asutajatest Rein Sikk.

Peale selle, et Kalda ja Gamzejev on mõlemad andekad ajakirjanikud ning Põhjarannik on professionaalselt tehtud maakonnaleht, on mõlema Eriku tööl ka teine, hoopis laiem mõõde: Ida-Virumaal eestikeelse ja -meelse ajakirjanduse elushoidmine.

Kutsudes eestlasi Ida-Virumaale elama asuma, on Erik Gamzejev ühes oma arvamusloos öelnud, et Ida-Virumaale tööle ja elama tulemist tasubki võtta kui võimalust teha üks isamaaline tegu.

"Seda saavad teha nii õpetajad, arstid, insenerid, ettevõtjad kui ka paljude teiste elualade inimesed, kes saaksid anda selle piirkonna arengule uue hoo ja tugevdada eestimeelsust," kirjutas Gamzejev eelmisel suvel Põhjarannikus.

Erik Gamzejev ja Erik Kalda 1992. aasta veebruaris.

ETV saade Provintsipäevik

Kalda ja Gamzejev on preemia asutajate arvates Ida-Virumaa patrioodid kuubis. Neile läheb korda kõik, mis Ida-Virumaal toimub, ja lisaks on nad ka Ida-Virumaa elavaks entsüklopeediaks. Pole asja ega inimest Ida-Virumaal, mille või kelle kohta nad ei teaks kümneid fakte ja tõikasid.

"Meie ei ole mõelnud, et lehe tegemine oleks missioon. Oleme ise siit pärit ja püüame teha oma lugejatele asjalikku, huvitavat ja mitmekülgset ajalehte nii hästi, kui oskame ja jaksame ning turuolud võimaldavad," ütles Erik Gamzejev.

"Me tahame eelkõige teha head ajakirjandust, sest üks Eesti suuremaid maakondi väärib seda, et siinsetel inimestel oleks võimalikult hea ülevaade oma kodukandis toimuvast ja nad oskaksid kriitiliselt hinnata ka seda, mida teeb kohalik võim," lisas Erik Kalda. "Minu meelest on meie ajaleht ka üks olulisi Ida-Virumaa identiteedi ja kogukonnatunde kujundajaid. Me naudime seda, mida teeme, sest Ida-Virumaa on nii põnev kant, et suudab ka paljunäinud ajakirjanikke ikka ja jälle üllatada."

Anneli Ammase hea ajakirjanduse ehk AAHA preemia väljaandjate soov on väärtustada head kohalikku ajakirjandust, mis leegitseva tulena mitte ainult ei kõrveta, vaid soojendab. AAHA preemia kuulutatakse välja täna koos teiste, Anneli Ammase abikaasa Andres Ammase fondi tänavuste laureaatidega. Preemia rahaline väärtus on tänavu 500 eurot mõlemale laureaadile, lisandub kingitus, milleks sel aastal on Epp Margna maal "Kui hakkan laulma".

AAHA preemia asutati 2019. aastal lahkunud ajakirjaniku Anneli Ammase mälestuseks, kes tänavu saanuks 61aastaseks. Anneli oli Eesti esimene erakapitalil põhineva maakonnalehe Lääne Elu üks asutajaid. Tema maakonnalehest alanud ja suurtes väljaannetes jätkunud ajakirjanikutöö näitas, et hea ajakirjandus põhineb inimlikel väärtustel, oskusel pealinnast kaugemale näha, Eestimaa armastamisel, kustumatul janul teadmisi täiendada, sõna valdamisel, oma lugude ainese tundmisel ja oma lugude kangelastest hoolimisel. Ta on võitnud ka uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia 2001. aastal. 2017. aastal pälvis ta vabariigi presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Anneli Ammase preemia ellukutsujad on tema sõbrad Enno Tammer, Risto Berendson, Urmet Kook, Kärt Anvelt, Kai Kalamees, Tuuli Koch, Piret Tali, Riste Uuesoo, Jaanus Piirsalu, Peeter Tali, Rein Sikk, Ivar Soopan ja Epp Alatalu.

AAHA preemia varasemad laureaadid on Ülle Harju Lõunalehes, Aime Jõgi Tartu Postimehes ja Urmas Lauri Lääne Elus ja Hiiu Lehes tehtud silmapaistva ajakirjandusliku töö eest.