Riigikohus leidis, et Jõhvi naine toetas Venemaa kuriteguseid Ukrainas

Riigikohus Foto: Margus Ansu / Postimees

Riigikohus otsustas, et pärast Butša veresauna avalikus Facebooki grupis Venemaa dessantvägede päeva puhul nende sümboolikat kujutanud õnnitluse avaldanud naine on süüdi Vene relvajõudude Ukrainas toime pandud kuritegude toetamises ja õigustamises.

Politsei karistas Galina Kisseljovat 120-eurose trahviga selle eest, et ta avaldas mullu 2. augustil Facebookis Jõhvi ja Kohtla-Järve elanike grupis õnnitluse Venemaal ametlikult tähistatava dessantvägede päeva puhul. Postitusele lisatud liikuv pilt kujutas Nõukogude armee dessantvägede lippu ja Venemaa Föderatsiooni dessantvägede sümboolikat kandvaid sõdureid. "Palju õnne kõigile, kes on teeninud. Ainult ärge supelge purskkaevus," kirjutas Kisseljova pildi juurde.

Maakohus tühistas karistuse

Seda postitust märkas politsei, kes leidis, et tegemist on agressiooni õigustamisega, ning alustas väärteomenetlust ja Kisseljova sai trahvi. Naine sellega ei leppinud ning vaidlustas karistuse kohtus. Ta väitis, et ei teadnud, et tegemist on Vene dessantväelaste kujutamisega, sest sääraseid rõivaid kannavad ka teiste riikide dessantväelased. Samuti ei soovinud ta selle postitusega muud kui õnnitleda neid inimesi, kes 30 aastat tagasi teenisid Nõukogude armees, keda kutsuti sõjaväkke Eesti territooriumilt ja kes praegu elavad Eestis.

Maakohus leidis, et jutt, nagu poleks naine aru saanud, et tegemist on just Vene dessantväelasi ja nende lippu kujutava pildiga, pole usutav. Küll aga seadis kohtunik Deniss Minzatov kahtluse alla selle, kas see postitus, mida naine jagas, on tõlgendatav Ukraina-vastase agressiooni toetamise või õigustamisena.

Samas leidis kohus, et pildil kujutatu pole otseselt seotud sissetungiga Ukrainasse ning seal Venemaa toime pandud sõjakuritegudega.

Ka Vene dessantvägede lippu ei saa eraldivõetuna Viru maakohtu arvates agressiooni sümboliks pidada. Kohus leidis, et ei avalikest allikatest ega toimiku materjalidest ole näha, et selle konkreetse sõjalise agressiooni käigus Ukraina vastu Vene dessantvägede lippu oleks kasutatud kas vahetult rindel või propaganda eesmärgil.

"Selle sõjalise agressiooni sümbolitena on seni kasutatud peamiselt Z-tähte, Georgi linti ja Nõukogude Liidu lippu, kuid mitte Vene dessantvägede lippu," leidis Viru maakohtu kohtunik Minzatov, kes tühistas politsei väärteootsuse, millega Galinale määrati 120 eurot trahvi, ning lõpetas menetluse.

Riigkohus: dessantväelaste pilt mõjub ühemõtteliselt

Riigikohus märkis, et Kisseljova postituse tegemise ajal kestis juba mitmendat kuud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu. Samuti olid avalikuks tulnud Venemaa äärmiselt õõvastavad sõjakuriteod Ukrainas, sealhulgas tsiviilelanike tapmised, piinamised ja vägistamised Butšas, mida seostatakse justnimelt dessantväelastega.

Riigikohus leidis, et sellisel ajal mõjub Venemaa dessantväelasi kujutava pildi juurde lisatud õnnesoov ühemõttelise toetusavaldusena Vene relvajõududele ja nende toime pandud rahvusvahelistele kuritegudele. "Lisaks on Venemaa kasutanud dessantvägede kultust juba aastakümneid ideoloogilise relvana oma väidetava sõjalise ülemvõimu demonstreerimiseks. Eesti Vabariigiga pole Venemaal riiklikult tähistataval dessantvägede päeval mingit seost," tõdes riigikohus

Kõrgem kohus selgitas täiendavalt, et sel pole väärteo tõendamisel tähtsust, kas rahvusvaheline kuritegu - mille toetuseks või õigustuseks sümbolit kasutatakse - on kohtuotsusega tuvastatud või mitte. "Eesti riik on mõistnud Venemaa sõjalise sissetungi Ukrainasse ühemõtteliselt hukka, nimetades seda Riigikogu avaldustes agressiooniks ning tunnistades Ukraina rahva vastu toime pandud julmused sõjakuritegudeks ja genotsiidiks."

Seda, kas mõnda sümbolit kasutatakse rahvusvahelise kuriteo toetamiseks ja õigustamiseks või mitte, tuleb hinnata maailmas toimuvaga kursis oleva keskmise mõistliku inimese seisukohast, tõdes riigikohus. "Arvesse tuleb võtta nii sümboli enda tähendust, kui ka selle avaldamise aega (nt mõni tähtpäev või ajaline distants mingist sündmusest), kohta (nt teatrietendus või poliitiline meeleavaldus) ja viisi (nt svastika kandmine käesidemel või pilt svastika prügikasti viskamisest).