Ida-Viru teedel vurab nädalavahetusel paar tuhat ratturit

Esimese päeva juht, muusik Reigo Ahven Kose külaplatsil rattureid ergutamas. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Reedel sai Kukruse polaarmõisa juures stardipaugu roheliste rattaretk, mis tänavu kannab nime "Kuidas elad, Narva?".

Süsimustad särgid kirjaga "Liikuv katastroof" hoiatavad kaugelt, et nende kandjatest tasub eemale hoida.

Jana Kütson ja Andrea Kink tulid ratteretkele Tallinnast. Sõnum nende särgil paneb distantsi hoidma. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Jana Kütson ja Andrea Kink selgitavad, et tegu pole spetsiaalselt rattaretkeks tehtud kehakattega, vaid seda sobib kanda ka näiteks taliujuma minnes. "See sõnum kannab meid läbi elu," muhelevad tallinlannad Kose külaplatsil, kus pedaalijad peatuvad lõunapausiks.

Jana Kütsonile on see teine roheliste rattaretk. "Kunagi ammu käisin Kagu-Eestis. Olin siis noor ja ilus ja väntasin kiiremini. Nüüd tulin vist keskeakriisi pärast, et tuua ellu vürtsi."

Andrea Kink lisab, et kuna vorm ei luba Raudmehe võistlusele minna, otsustati piirduda jalgrattasõiduga.

"Programm on huvitav, meelelahutuse osa hea, näiteks Untsakad. Saab näha uusi kohti: me pole kunagi Ahtmest läbi sõitnud, Narva Veneetsias ega sinise laguuni juures käinud. Niisama sellistesse kohtadesse ei satu," tõdevad naised.

Rattaretke juurde kuulub ka kaks ööd telkimist. "Muidugi me telgime − kuidas teisiti?"

Tegelikult saab ka teisiti, selgub pika rattaretke kogemusega Pärnumaa seltskonnaga rääkides. 13pealine kamp kannab oranži särki kirjaga "Meie küla vändad" ja hoiab nii väntamise ajal kui ka külaplatsil kokku.

"Tulime juba neljapäeva õhtul oma bussiga valmis ja ööbisime Tammikus. Järgmised kaks ööd majutume Perjatsis. Muidu oleme kogu aeg telkinud, aga telkide vedamine on tüütu. Ja vanust on juba ka: ühel ei liigu käsi, teisel jalg," põhjendab Kalev Lillemets pehme voodi eelistamist.

Üksjagu avastamisrõõmu

Ise on ta viimased kümmekond rattaretke kaasa teinud. Seekordsel retkel ootab ees üksjagu avastamisrõõmu. "Narvast olen Venemaale minnes ainult läbi sõitnud − esimest korda saab põhjalikumalt tutvuda. Ja Narva-Jõesuus on käimata. Täna oli juba aherainemäe nägemine huvitav − meil ju selliseid ei ole."

Samal ajal ergutab päevajuht, muusik Reigo Ahven rattaretkest viimast võtma. "Eks ta niimoodi ongi mõeldud, et te kogeksite midagi, mis ei ole kusagil Nicaraguas ega Botswanas, vaid siinsamas Eestis, aga samal ajal te ei ole neid paiku näinud. Nii et tasub vändata!"

Koselt sõidavad ratturid Sirgala suunas ja jõuavad õhtuks Sinimäele, kuhu kaheks ööks laagri püsti panevad. Päeva jooksul koguneb kilomeetreid 49.

Kartused ei pidanud paika

"Kuidas elad, Narva?" läheb ajalukku sellega, et seda tuli pikalt oodata. Kahel kevadel nurjas rattaretke koroonaepideemia ja mullu Ukraina sõda. Aga korraldajate kartused, et äkki on vahepeal retkel osalemise komme ära kadunud, ei pidanud paika: rattaretkele registreerus 1900 inimest, ütleb üks rattaretke korraldajatest Peep Veedla.

Nagu alati, ootab retkelisi nii teel kui ka laagripaigas mitmekesine kultuuri- ja keskkonnaprogramm. Koos Peep Veedlaga, kes on hobiornitoloogina mitme linnuraamatu ja -mängu autor, saab kuulata Sinimäel linnulaulu. "Kui kohalikel on huvi, võib sellest täiesti osa võtta, nagu tulla ka kontserte kuulama," kinnitab ta.

Rattaretke lõpetamine on kavas pühapäeval kell 15 Toila laululaval, kus esineb Lenna trio.