Uuendatav elektriliin tekitab maaomanikes pingeid
10. juuni 2023, 00:00
Alutaguse valla maaomanikke nörritab, et kõrgepingeliini välja vahetav Elering nende metsadest tükke haukab ega arvesta kohalike elanike ettepanekut liin elamutest kaugemale nihutada.
Kuningaküla metsaomanikule Roman Šmeljovile saadetud metsateatise järgi tahetakse tema maadelt maha võtta 2,5 hektarit metsa. Mitte uue liini ehituse, vaid liini kaitsevööndi laiendamise pärast.
"Kunagi läks üle minu maade koguni kolm elektriliini, millest üks ei töötanud ja lõpuks maha võeti. Aastat seitse-kaheksa tagasi taheti liinide seni 25meetrist kaitsevööndit 40 meetrini laiendada. Saime siis Elektrileviga kaubale, et minul jäi ikka 25 meetri peale ja kaugemalt võeti maha ainult ohtlikud puud," meenutas ta.
Uued mastid ja liinid tulevad kõrgemad
Uut liini ehitama asudes ollakse jälle laiendamise jutu juures tagasi, sest seaduse järgi peabki kaitsevöönd nii võimsa elektriliini puhul olema 40 meetrit kummalgi pool liini telge.
Metsateatisele Šmeljov alla ei kirjutanud ja loodab projekteerijaga − OÜga Leonhard Weiss − mõistlikule kompromissile jõuda.
Elektrisüsteemid liituvad Mandri-Euroopa võrguga
Elering on alustanud tegevusi, et riskide maandamiseks ja turu laiendamiseks ühendada Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid Venemaa omast lahti ning liituda Mandri-Euroopa elektrivõrguga. Selleks rekonstrueeritakse 330kilovoldised elektriliinid, mis algavad Narvast ja suunduvad Valga lähistel Lätti.
Renoveeritav Viru-Tsirguliina õhuliin on 244 kilomeetrit pikk ning liinijuhtmeid kannavad 722 masti. Liin läbib neljas maakonnas 12 omavalitsust, Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linna (13 masti) ja Alutaguse valda (179 masti). Liini trass jääb samaks ning uued mastid püstitatakse senistesse asukohtadesse.
Valdavas ulatuses hakkavad uued mastid kandma üksnes 330kilovoldise pingega juhtmeid, kuid Alajõe piirkonnas paigaldatakse neile 15 kilomeetri ulatuses ka 110kilovoldise pingega õhuliin. Seejärel demonteeritakse üheksa kilomeetri ulatuses praegu eraldi mastidel kulgev 110kilovoldine Viru-Paide elektriliin, mis võimaldab vabastada liiniga seotud piirangutest ligikaudu 45 hektarit liinikoridori.
Allikas: AS Elering
Remnikul elava Igor Sedunovi teeb murelikuks mitte niivõrd mahavõetav mets − "ikka palju vähem kui Romanil" −, kui see, et uued liinid pannakse kõrgemale ja neist tuleneva magnetvälja mõjuala laieneb.
"Mul on üks post kohe maja külje all, aga praegu puud varjavad. Kui need nüüd vahepealt maha võetakse, siis aknast enam muud ei näegi kui seda posti."
Projekteerija sõnul tulevad uued mastid senistest kaks-kolm meetrit kõrgemad, kohalik rahvas kahtlustab mujal silma jäänu põhjal rohkemat.
Liin jääb ikka elamute naabrusse
Tihedalt asustatud Kauksi küla elanikud lootsid oma kodude kohal või külje all kulgeva elektriliini renoveerimisest kuuldes, et uueks ehitatakse see, mis majadest kaugemale jääb ja eriti kedagi ei häiri, ning maha võetakse lähem.
Tegelikult tehakse vastupidi.
Annely Oone ei saa oma maast kahe elektriliini kaitsevööndite tõttu kasutada viit hektarit. Nüüd tahetakse tema metsast veel hektar juurde hammustada.
"Seal on korralik palgimets, vahest viiekümneaastased männid. Raieküpsuseni kulub veel hea mitukümmend aastat," pole ta selle mahavõtmisega sugugi nõus.
Metsaviir summutab ka elektriliinide särinat. Kui see viir õhemaks lõigatakse ja lisaks mastid-liinid kõrgemale tõstetakse, jääb kodu sellest suunast müra vastu kaitsetuks.
Mida elektriliini lähedal teha ei tohi
Lõket, sest sellest kerkiva leegi ja elektriliini vahel võib toimuda elektrilöök ka siis, kui leek jääb liinist mitme meetri kaugusele.
Kaitsevööndisse ei tohi paigutada batuute ega lennutada liini all drooni, tuulelohet või heeliumiga õhupalle.
Liini alla ei tohi paigaldada antenni ega lipumasti.
Plaanitavad raie-, ehitus- ja pinnasetööd või materjali ladestamine tuleb elektrivõrgu valdajaga kooskõlastada. Ka väljaspool kaitsevööndit ei tohi langetada puid lähedal asuva elektriliini suunas. Kindlasti ei tohi ladestada puid õhuliini all või vahetus läheduses.
Suurte masinatega (tõstuk, kombain) tuleb liini all toimetada ettevaatlikult.
Allikas: Elektrilevi
Margus Pärn karjatab liini all lambaid, sest muud karjamaad tal polegi. Põllumaa on ka sealsamas.
"Vihmase või niiskema ilmaga lambaid sinna lasta ei julge ja põllule minnes peab hoolega vaatama, mida selga ja jalga panna," on ta küll harjunud liiniga arvestama, ent mitte sellega leppinud.
Maa- ja koduomanikud tegid Eleringile kaks ettepanekut: rajada uus liin kahe olemasoleva liini vahele või rekonstrueerida hoopis majapidamistest kaugemale jääv liin. Mõlemal juhul saaks hiljem majadele lähema liini maha võtta.
Need ettepanekud tehti juba eelmise aasta veebruaris ja käidi uuesti välja sel kolmapäeval Eleringi ja Leonhard Weissi esindajatega kohtudes.
Midagi muuta pole võimalik
Kolmapäeval oli küll juba lootusetult hilja midagi muuta tahta, sest "homme läheb see liin välja ja tööd hakkavad pihta", ütles Eleringi projektijuht Illimar Vahtras.
Kuivõrd kohaliku rahva ettepanekuid varem üldse tõsiselt arutati, jäi natuke segaseks.
Ühte liini teisega asendada ehk rekonstrueerida selles piirkonnas hoopis elamutest kaugemal asuv liin pole projekteerijate sõnul võimalik.
Kahe liini vahele uus rajada ei tule aga kõne allagi, sest sel juhul oleks tegemist uue ehitamisega, aga nendel on vaja tingimata rekonstrueerida, mitte ehitada. Mis siis, et tegelikult võetakse see vana liin viimse jupini maani maha ja rajatakse nullist uus asemele. Seaduse mõistes võib rajatist niiviisi rekonstrueerida küll − ainult trassikoridorist ei tohi välja minna. Ja selle viimase pärast ei saavatki teha mingeid erandeid ehk mõnda masti teise kohta (näiteks elamust eemale) viia.
Eleringile on juriidilises mõttes äärmiselt oluline liine just nimelt rekonstrueerida, sest sel puhul pole vaja taotleda ehitusluba (piisab ehitusteatisest), teha uuringuid ega planeeringuid nagu uut ehitades ning (lisaks rahale) hoitakse kõvasti kokku aega.
Aeg ongi nende ettevõtmiste märksõna, sest 75% sünkroniseerimisele kuluvast rahast tuleb Euroopa Liidust ning 2025. aasta lõpuks peavad kõik ettevalmistused selleks tehtud olema.
Inimeste kodudega arvestamine pole selle juures kaugeltki esmatähtis. Seda enam, et praegust, 1972. aastal valminud elektriliini on needsamad inimesed ju viiskümmend aastat talunud, küll kannatavad edaspidi ka välja.
Praeguste reeglite järgi liine üldjuhul elamutele nii lähedale ei rajataks (ja vastupidi). Aga tegemist pole ju uue liini rajamisega, vaid vana rekonstrueerimisega, mis paraku nõukogude ajal tekitatud olukorra põlistab.
Inimlik suhtlemine unustati ära
Projekteerija on saatnud liiniga seotud maaomanikele kaks teavituskirja: esimese eelmise aasta juulis, teise tänavu mais.
Projektiga seotud tagasisidet pole kirjadele tulnud, ütles Leonhard Weissi projektijuht Hanno Priks.
Ettepanekut maaomanikega kokku saada − vähemalt nendega, kes liini läheduses päriselt elavad − , et selgitada ja arutada, pole projekteerija teinud. Küll aga pakuti viimatises kirjas võimalust ise projekteerija poole pöörduda, et konkreetseid juhtumeid arutada.
"Inimesed on oma murega üksi jäänud," tõdes Annely Oone. "Tundub, et eelkõige peame meie oma maad ja meelerahu ohverdama."
Vallavalitsus praegusel juhul sekkuda ei saa, sest tegemist on kokkulepetega maaomanike ja võrguomanike vahel, ütles Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar. Kui keegi tahab endale paremaid tingimusi, tuleb tal need endal välja kaubelda.
"Elering oleks võinud muidugi inimestega rohkem ja jooksvalt otse suhelda, mitte ainult kusagilt kaugelt laua tagant kirju saata," usub ta, et siis oleksid paljud pinged olemata.