:format(webp)/nginx/o/2023/09/22/15609227t1h9e52.jpg)
Narva endine linnapea ja praegune Tartu ülikooli esindaja Ida-Virumaal Katri Raik rääkis teisipäeval Jõhvis toimunud konverentsil "Ida-Virumaa - võimalus, mida kardetakse", põhjusest, miks on üleminekut eestikeelsele haridusele aastate jooksul edasi lükatud.
"Tegelikult on eestikeelsele õppele üleminekut kogu aeg Eestis edasi lükatud ühel väga lihtslt põhjusel. On öeldud, et läheks küll üle, aga ei saa, sest meil on Narva." Ta möönis, et Narvas ei vasta enam kui 300 õpetajat keelenõuetele. "Muidugi on hea küsida, et miks nad siis ära pole õppinud. Põhjused on erinevad: nõrk kooli juhtimine, vähene toetus," sõnas ta.
Raigi sõnul tuleks eelkõige anda kohalikele õpetajatele võimalus jätkata ning praegu õpib 100 Narva õpetajat eesti keelt. Tema sõnul on ta näinud näiteid, kus lasteaiaõpetaja on aastaga keele selgeks saanud.
Ta lisas, et elu näitab, et õpetajaid on võimalik tuua Ida-Virumaale mujalt Eestist, aga ka neid ümber õpetada. "Aga me ei tohiks unustada ka ühte asja: lapsi jääb kogu aeg vähemaks, koole jääb vähemaks ja ka õpetajaid pole seetõttu nii palju vaja. Nii, et kui osa õpetajaid kaotab töö, siis nad kaotaksid selle nagunii, kuna vajadus õpetajate järele väheneb," rääkis Raik.
:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)