Eelmisel nädalal Põhjarannikule antud intervjuus selgitas peaminister Kaja Kallas Ida-Virumaa suurt töötuse taset võrreldes teiste maakondadega nõnda: "Tööpuudus on Ida-Virumaal väga kõrge ja me teame, miks see nii on. Siin ju ka väga paljud naised ei tööta võrreldes teiste piirkondadega, kus kõik töötavad."
Töötukassa andmetel oli tänavu septembris Ida-Virumaal registreeritud töötuid 6734. Neist naised moodustasid 53 protsenti ja mehed 47 protsenti. Ida-Virumaa rahvastikust moodustavad naised statistikaameti andmetel 54 protsenti ehk nende osakaal töötute seas on isegi pisut väiksem kui maakonna elanike seas.
Ka võrdluses teiste maakondadega ei ole Ida-Virumaa naiste osakaal töötute seas sugugi kõige suurem. Selle näitaja poolest jääb Ida-Virumaa alla ka Eesti keskmisele − Eesti peale kokku on töötute naiste osakaal 53,5 protsenti.
Näiteks Harjumaal, mis on Eesti suurim maakond ja sellest tulenevalt on ka töötute arv suurim, on naiste osakaal töötute seas koguni 56 protsenti. Naiste osakaal töötute seas ulatub üle 50 protsendi enamikus maakondades.
Ida-Viru tööpuuduse teemal olid samas intervjuus eksitavad veel mitmed Kaja Kallase väited. Ta ütles, et kui mõned töökohad kaovad, siis sellest räägivad kõik, sest see on negatiivne uudis. "Kui aga tehakse uus ettevõte, ei räägi sellest keegi," sõnas ta. Põhjarannik võib tuua kümneid näiteid artiklitest, mis puudutavad uute töökohtade loomist. Olgu nendeks Eesti Energia ja VKG õlitehased, Aquaphor, Kohtla-Järve tuulegeneraatorite tehas ja paljud teised ettevõtted, mis tegutsevad Ida-Viru tööstusaladel. Küsimus on selles, et uusi töökohti on tekkinud oodatust vähem, mistõttu ongi Ida-Virumaa töötuse tase paarkümmend aastat olnud lühiajaliste eranditega suurem kui üheski teises maakonnas.