FAKTIKONTROLL ⟩ Peaministri jutt, et Ida-Virus on tööpuudus suur mittetöötavate naiste pärast, ei vasta tõele

Kaja Kallas. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Peaminister Kaja Kallase väide, et Ida-Virumaa suur tööpuudus tuleneb sellest, et piirkonnas on võrreldes teiste maakondadega palju mittetöötavaid naisi, ei vasta tõele, nagu ka mitmed teised Põhjarannikule antud intervjuus esitatud väited maakonna töötuse kohta.

Eelmisel nädalal Põhjarannikule antud intervjuus selgitas peaminister Kaja Kallas Ida-Virumaa suurt töötuse taset võrreldes teiste maakondadega nõnda: "Tööpuudus on Ida-Virumaal väga kõrge ja me teame, miks see nii on. Siin ju ka väga paljud naised ei tööta võrreldes teiste piirkondadega, kus kõik töötavad."

Töötukassa andmetel oli tänavu septembris Ida-Virumaal registreeritud töötuid 6734. Neist naised moodustasid 53 protsenti ja mehed 47 protsenti. Ida-Virumaa rahvastikust moodustavad naised statistikaameti andmetel 54 protsenti ehk nende osakaal töötute seas on isegi pisut väiksem kui maakonna elanike seas.

Ka võrdluses teiste maakondadega ei ole Ida-Virumaa naiste osakaal töötute seas sugugi kõige suurem. Selle näitaja poolest jääb Ida-Virumaa alla ka Eesti keskmisele − Eesti peale kokku on töötute naiste osakaal 53,5 protsenti.

Näiteks Harjumaal, mis on Eesti suurim maakond ja sellest tulenevalt on ka töötute arv suurim, on naiste osakaal töötute seas koguni 56 protsenti. Naiste osakaal töötute seas ulatub üle 50 protsendi enamikus maakondades.

Ida-Viru tööpuuduse teemal olid samas intervjuus eksitavad veel mitmed Kaja Kallase väited. Ta ütles, et kui mõned töökohad kaovad, siis sellest räägivad kõik, sest see on negatiivne uudis. "Kui aga tehakse uus ettevõte, ei räägi sellest keegi," sõnas ta. Põhjarannik võib tuua kümneid näiteid artiklitest, mis puudutavad uute töökohtade loomist. Olgu nendeks Eesti Energia ja VKG õlitehased, Aquaphor, Kohtla-Järve tuulegeneraatorite tehas ja paljud teised ettevõtted, mis tegutsevad Ida-Viru tööstusaladel. Küsimus on selles, et uusi töökohti on tekkinud oodatust vähem, mistõttu ongi Ida-Virumaa töötuse tase paarkümmend aastat olnud lühiajaliste eranditega suurem kui üheski teises maakonnas.

Samas rääkis peaminister ka iseendale vastu, kui mainis intervjuus ajalehe Delovõje Vedomosti lugu, mis vaatles, kui palju on plaanis Ida-Virumaal lähiaastatel uusi töökohti luua.

Kui intervjuu teinud Põhjaranniku ajakirjanik Erik Kalda märkis, et rohepööre on Ida-Virumaal põlevkivitööstuses aastate jooksul juba tuhandeid töökohti hävitanud, ilma et uusi oleks kuigivõrd asemele tekkinud, ütles Kaja Kallas, et see ei vasta tõele.

Samas kinnitavad Eesti Energiast saadud andmed, et kui 2012. aastal töötas Eesti Energia põlevkivitööstusettevõtetes 5271 töötajat, siis praegu peaaegu poole vähem − 2816 töötajat. Kadunud on 2455 töökohta. Et Eesti Energia hinnangul kaasneb ühe põlevkivitööstuse töökohaga veel kolm kaudset töökohta, ulatub Ida-Virumaal põlevkivitööstusega seotud töökohtade arvu kadu 11 aastaga ligemale 10 000ni.

Peaminister Kaja Kallas ütles ka, et 2023. aastal kaob Ida-Virumaal 780 töökohta, aga tekib 2640 uut. Töötukassa statistikas ei paista selline muutus seni kuidagi välja. 2023. aasta alguses oli töötuse tase Ida-Virumaal 12,1 protsenti. Tänavuse aasta 23. oktoobril aga 12,2 protsenti. Kaja Kallase see väide võib teoreetiliselt veel tõeks osutuda, sest 2023. aasta lõpuni on jäänud veidi üle kahe kuu. Kuid selleks peab algama uute ettevõtete avamise buum, mille kohta praegu märke pole.