Kaja Kallas kõrgest tööpuudusest: Ida-Virumaal paljud naised ei töötagi

Peaminister Kaja Kallas väidab, et Ida-Virumaal on tuhandete töökohtade kadumisega põlevkivitööstuse kokkutõmbamise tõttu kaasnenud paralleelne uute töökohtade teke. Kus need töökohad on, jääb siiski segaseks. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Peaminister Kaja Kallas lubab intervjuus Põhjarannikule, et mõne aasta pärast on elu Ida-Virumaal rohepöörde tulemusel palju parem. See, et põlevkivitööstusest on kadunud tuhandeid töökohti, ilma et neid mujal valdkondades asemele tuleks, ei vasta valitsusjuhi sõnul tõele.

Ütlesite Jõhvis Delfi Meedia korraldatud konverentsil "Ida-Virumaa − võimalus, mida kardetakse" esinedes, et olete veendunud, et Ida-Virumaast saab mõne aasta pärast kõige uuendusmeelsem ja ettevõtlikum piirkond Eestis. Mis teile praeguses olukorras selliseks optimismiks põhjust annab?

Esiteks Ida-Virumaa inimeste positiivne suhtumine ettevõtlusesse. Kui ma käin Eestimaal ringi, siis tihti öeldakse mujal Eestis erinevate kavandatavate projektide kohta: me toetame seda küll, aga ärge ainult siia tehke, vaid tehke Ida-Virumaale. Aga Ida-Virumaal öeldakse vastupidi: kõik ettevõtted on siia teretulnud.

Teiseks on siin olemas õiglase ülemineku fond, mida ühegi teise piirkonna jaoks ei ole. See on seemneraha Ida-Virumaale uute investeeringute ja inimeste meelitamiseks. Sellepärast tegeleme selle piirkonnaga väga spetsiifiliselt.

Oleme võtnud piirkonda tööle ka uue inimese [valitsuse esindaja Ida-Virumaal Jaanus Purga − E.K.], kes õiglase ülemineku fondi raha rakendamisega peaks tegelema, et tekiksid töökohad.

Õiglase ülemineku fondi raha kasutamise võimalus on saanud ka palju kriitikat selle liigse bürokratiseerituse tõttu ning ka seetõttu, et toetuste lagi ei luba seda kasutada tõeliselt suurtel investoritel. Mida vastate?

Bürokraatia on seotud sellega, et tegu on Euroopa Liidu rahaga ning sellega kaasneb bürokraatia alati.

Suurinvesteeringute toetuseks mõeldud raha maht fondis on 153 miljonit eurot. Tõepoolest, kokkuvõttes pole see suur summa, aga selle mõte on, et tegemist on seemnerahaga.

Kui vaatame neid projekte, mis on juba töös, siis nendes on ainult 20 protsenti selle fondi raha. Ülejäänu tuleb ikkagi erinevatelt investoritelt. See polegi mõeldud nii, et riik ise ettevõtete eest neid investeeringuid teeb.

Ma loodan, et saame fondi rakenduse tõhusamaks teha. Praeguse seisuga on juba viis ettevõtet tulemas ja küllap neid tuleb veel.

Ida-Virumaa suure võimalusena nähti pikka aega naabrust Venemaaga nii turismi edendamisel kui ka investeeringute ja kaubavahetuse valdkonnas. Nüüd on sõja tõttu Ukrainas Eesti-Vene piir päris kinni läinud ning uus raudne eesriie langenud. Kui palju on see takistanud siinseid arenguid ning muutnud valitsuse plaane?

Valitsuse plaanidele see mõjunud pole. Küll aga on see saanud probleemiks investeeringute meelitamisel Ida-Virumaale. Kaugemate riikide investorite mure on, et oleme Venemaale nii lähedal, ja küsitakse, kas see sõda tuleb kohe siia. Neid hirme tuleb maha võtta ja öelda, et oleme NATO vihmavarju all samamoodi nagu Prantsusmaa või teised alliansi riigid ning samamoodi nagu neil on ka meil rahu ja siia investeerimine on turvaline. Sellega tuleb kogu aeg tegelda.

Kas tõesti pole tuhandeid töökohti kadunud?

Töötajate arv Eesti Energia põlevkivitööstusettevõtetes (kaevandused, elektri- ja õlitootmine ning teenindav hooldusettevõte Enefit Solutions) viimase 11 aasta lõikes

Aasta 2012 − 5271 töötajat

Aasta 2016 − 4031 töötajat

Aasta 2020 − 2505 töötajat

Aasta 2022 − 3009 töötajat

Aasta 2023 − 2816 töötajat *

* Tänavu on töötajate arv võrreldes mullusega vähenenud 200 inimese võrra peamiselt seetõttu, et eelmisel aastal oli elektrijaamadel kõrge elektri hinna tõttu rohkem tööd. Tänavu on elektri hind olnud oluliselt madalamal tasemel.

** Üks töökoht suurenergeetikas lisab arvestuste kohaselt kolm kaudset töökohta Ida-Virumaal ehk siis 3000 töökohta suurtööstuses loovad 9000 töökohta teistes kohalikes ettevõtetes ning 1000 töökoha kadumine jätab tööta lisaks 3000 inimest.

Allikas: Eesti Energia

Rohepöördest rääkides jääb mõnikord tunne, et see on mingi asi iseeneses, häirib kohatine loosunglikkus ning tekib mulje, et suundume mingisse rohesotsialismi, mille ülesehitamiseks tuleb purustada kõik senised reeglid ja seadused, mis on aastasadade jooksul loomuliku evolutsiooni käigus rakendunud. Kuidas vältida seda, et keskkonnasõbralikkuse sildi all ei tekiks meil uut jaburat utopistlikku ideoloogiat?

Mingi aja tagant toimuvad majanduses suured pöörded. Võtame kas või tööstuspöörde, mille käigus osa töökohti küll kadus, kuid tekkisid uued hoopis mujal. Rohepööre on nüüd majanduses samasugune pööre. Nii nagu looduses on ka majanduses: mitte suured ei söö väikesi, vaid kiired söövad aeglasi. Eesti ettevõtjad on korduvalt näidanud, et nad suudavad olla kiired.

Ka digipöörde puhul olime me teistest ees ja Eesti majandus sellest võitis.

Pangad ei anna enam, või kui, siis väga kõrge intressiga, laenu projektidele, mis on keskkonnakahjulikud või seotud fossiilsete kütustega. Kui me ignoreerime neid trende, mis on Euroopas ja maailmas, väites, et me oleme kogu aeg asju nii teinud ja teeme edasi, siis võibki meie piirkond maha jääda ja teised täidavad selle niši. Et meie heaolu kestaks, on vaja struktuurseid muutusi. Me ei ole enam odava tööjõuga riik − mida me ei tahagi ju olla. Meil pole odavaid ressursse, mida tahaksime kulutada. Ainus võimalus ongi targemad töökohad ja targem majandus.

See tähendab kõigile päris suurt pingutust, aga kui me seda ei tee, läheb see meile hiljem kalliks maksma.

Ma ei oleks väga kinni eesmärkides, vaid sisus, kuhu kogu maailma majandus praegu liigub.

Ütlesite oma sõnavõtus ka, et eesmärk on luua Ida-Virumaale uued töökohad enne, kui vanad ära kaovad. Miks peaksid inimesed seda uskuma, kui rohepööre on Ida-Virumaal põlevkivitööstuses aastate jooksul juba tuhandeid töökohti hävitanud, ilma et uusi oleks kuigivõrd asemele tekkinud?

See ei vasta tõele...

Vastab küll...

Ei vasta. Vaatame arvudele otsa. 2023. aastal läheb 3 ettevõtet kinni, kuid tekib 12 uut... 780 töökohta kaob, aga tekib 2640 uut. Siin ma toetun ajalehe Delovõje Vedomosti tehtud uuringule.

See on jutt mingist tulevikust, aga tuhandeid töökohti on kadunud.

Ei ole tulevikust, see muutus toimub pidevalt. Lihtsalt on asi selles, et kui mõned töökohad kaovad, siis sellest räägivad kõik, sest see on negatiivne uudis. Kui aga tehakse uus ettevõte, ei räägi sellest keegi.

Aga kui me vaatame tööpuuduse taset Ida-Virumaal, siis see on Eestis konkurentsitult kõrgeim ja oluliselt kõrgem kui aastate eest, mil hakati põlevkivitööstust koomale tõmbama.

Tööpuudus on Ida-Virumaal väga kõrge ja me teame, miks see nii on. Siin ju ka väga paljud naised ei tööta võrreldes teiste piirkondadega, kus kõik töötavad. Aga kui me vaatame töötajate efektiivsusnäitajaid, siis üks töötaja loob Ida-Virumaal rohkem lisandväärtust kui kusagil mujal. Tahaksime jõuda riigina sinna, et meie töö efektiivsus oleks praegusest suurem. Praegu on see 70 protsenti Euroopa keskmisest, aga soovime, et oleks 110.

Tööpuudus on küll suurem kui mujal, aga selle leevendamiseks ongi õiglase ülemineku fond, mida teistel piirkondadel pole.

Kas tuumajaama rajamine Ida-Virumaale võiks samuti olla osa rohepöördest?

Rääkisime eelmisel nädalal valitsuskabinetis roheenergiast ja siis tuli jutuks ka tuumaenergia. Sooviksime näha tervikpilti, mille peaks andma lähiajal valmiv analüüs, kuidas tuumaenergia meie oludesse üldse sobib. Aga mina seda kindlasti ei välista.

Mainisite ühe olulise eesmärgina Ida-Virumaal ka üleminekut eestikeelsele haridusele. Aastaid tagasi toimunud gümnaasiumide õppekeelereform, võib öelda, kukkus läbi. Kuidas panna inimesed uskuma, et seekordne reform õnnestub?

Ma ei ütleks, et gümnaasiumireform kukkus läbi. Näiteks Jõhvi gümnaasiumis õpivad õpilased kenasti eesti keeles ja saavad hakkama.

Mitte kõik.

Mitte kõik, aga suurem osa siiski. Probleem on ju selles, et õpilased õpivad põhikoolis vene keeles ja siis tulevad gümnaasiumisse, kus hakkavad kohe eesti keeles õppima. Muidugi pole neil vajalikku taset. Seepärast tegelemegi nüüd kõigepealt 1. ja 4. klassi üleviimisega eestikeelsele õppele ja seejärel läheme järjest üle.

Ida-Virumaal on meil õpetajatele toetused nende siia meelitamiseks, õpetajate keelekoolitused nende ümberõpetamiseks. Mõnedes omavalitsustes töötatakse sellele reformile vastu, mistõttu riigistame koole, et üleminek saaks toimuda võimalikult sujuvalt. Pöörame sellele väga suurt tähelepanu. Me ei saa minna sellele muutusele vastu sellesse ise mitte uskudes. Kui ei usu, siis kindlasti ei õnnestu.

Mulle endale on jäänud mulje, et Ida-Virumaal on suhtumine sellesse reformi olnud positiivsem kui näiteks mõnedes Tallinna koolides.

Viimasel ajal on kostnud murehääli Ida-Virumaa eestikeelsetest maapiirkondadest, kus riik survestab sulgema eestikeelset gümnaasiumiastet Iisakus ja Toilas, lubades vastutasuks ehitada pisikesed põhikoolid, aga Jõhvi gümnaasiumis ruumi pole. Ehk likvideeritakse eesti keelekeskkonnaga gümnaasiume piirkondades, kus lapsed on sunnitud minema edasi õppima väljapoole maakonda, sest Ida-Virumaa kutseõppekeskus on valdavalt venekeelse õppega ja gümnaasiumiõpe tõmmatakse kokku. Mis on teie vastus neile inimestele?

Konkreetselt need gümnaasiumid on kohaliku omavalitsuse pidada, kes saab asjakohased otsused teha. Siin piirkonnas on viis riigigümnaasiumi ja lapsed peaksid neisse ära mahtuma küll. Kas need kaks gümnaasiumi lähevad kinni või mitte, otsustab omavalitsus.

Aga survestab riik, kes lubab raha vaid tingimusel, et gümnaasiumid suletakse. Eestlastest lastevanemad on mures.

Meil on see probleem üle Eesti, et kaks kolmandikku gümnaasiumisse minevatest lastest ei lähe oma kodulähedasse gümnaasiumisse.

Teiseks pole piisavalt aineõpetajaid, kolmandaks on gümnaasiumi pidamine oluliselt kallim, sest on tarvis spetsiifilise ettevalmistusega õpetajaid.

Valitsus on seadnud eesmärgiks, et väikesed lapsed saaksid kodu lähedal õppida, mistõttu ongi meil eraldi rahastusmeede kuueklassilistele koolidele, et neid kinni ei pandaks. Suured lapsed võivad sõita natuke kaugemale ja neil on vaja aineõpetajaid, keda nagunii igal pool maakohtades võtta pole.

Millal rohepööre Ida-Virumaal teoks saab ja kui suur võiks pärast seda olla siin tööpuudus?

Oleme seadnud eesmärgiks, et Eesti on 2050. aastaks kliimaneutraalne ehk ei emiteeri rohkem süsinikku, kui me tarbime. Lõpptärminit ma panna ei oska, aga loodan, et saame 2029. aastani õiglase ülemineku fondi raha kasutusele võtta, mis meelitaks investeeringuid ja looks uusi töökohti.

Seega kui suur tööpuuduse protsent võiks aastal 2029 Ida-Virumaal olla, kui praegu on see üle 12?

Hea, kui ta oleks sama, mis ülejäänud Eestis, vahemikus 5,9-7,2%.