:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
/nginx/o/2023/10/30/15688032t1h39fd.jpg)
Viimastel kuudel on olnud tavapärane, et Narva piirilt saadetakse tagasi kõige rohkem Moldova kodanikke. Nii oli ka sel nädalavahetusel, kui Venemaale saadeti tagasi 21 moldovlast, 12 Venemaa ning üks Valgevene kodanik.
Piirilt saadeti taas tagasi hulk moldovlasi
"Sagedasemad tõkestamise põhjused seisnesid selles, et inimestel puudusid asjakohased dokumendid riiki sisenemiseks, nad andsid reisi eesmärkide kohta ebaselgeid ütlusi või tuvastati vestluse käigus, et inimene võib olla ohuks meie riigi avalikule korrale või julgeolekule. Välismaalastele koostati sisenemiskeeld ja nad suunati tagasi Venemaale," teatas Ida prefektuur.
Võrreldes näiteks nelja aasta taguse ajaga, on moldovlaste piiriületuste arv Vene piiril kasvanud kolm korda, kuid piirilt tagasi saadetute arv on tõusnud peaaegu kümme korda.
Politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna juht Veiko Kommusaar ütles Põhjarannikule kuu aega tagasi, et kõige suurem tegur moldovlaste piiriületuste järsus kasvus on Venemaa alustatud täiemahuline sõda Ukrainas. "Kuna Ukrainas asuvat rindejoont ei ole võimalik ületada, siis need Moldova kodanikud, kes reisivad Venemaa ja Moldova vahel, kasutavad selleks alternatiivset teekonda ehk ületavad piiri Venemaaga tihti Eestis või Lätis," sõnas ta. Moldoval Venemaaga ühist piiri pole.
Moldovlaste tõkestamisel on aga ilmnenud ebatavaline asjaolu, kus Eesti piiripunkti saabuvad inimesed tegelikult riiki siseneda ei soovigi.
"Väga tihti on selliste tõkestuste sisuliseks põhjuseks niinimetatud templiturism," rääkis Kommusaar.
Asi on selles, et paljud Moldova elanikud, kes elavad ja töötavad Venemaal, peavad kindla aja tagant Venemaalt lahkuma, et neil säiliks seaduslik võimalus riigis edasi viibida. Selleks vajavad nad oma passi Venemaalt väljumise templit. Kuna nende inimeste piiriületuse eesmärk ei ole tegelikult Eestisse reisimine, siis Eesti piirivalvurid tõkestavad nende piiriületuse ja suunavad nad tagasi Venemaale.