VIDEO ⟩ President tänab mitmeid idavirulasi teenetemärgiga

Põhjarannik
Uuendatud 7. veebruar 2024, 12:15
Copy
Aime Tolga.
Aime Tolga. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

President Alar Karis tänab vabariigi aastapäeva eel Eesti elu paremaks muutmise eest teenetemärgi annetamisega ka mitmeid tublisid idavirulasi.

Teenetemärgi pälvib Eesti pikima staažiga proviisor Aime Tolga, kes on Kohtla-Järvel selles ametis olnud 60 aastat.

Anne Uttendorf.
Anne Uttendorf. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

President tänab Ida-Virumaa kultuurielu edendajat Anne Uttendorfi, kes juhtis mitukümmend aasta Jõhvi kultuurielu ja on praegu Eesti rahvakultuuri keskuse Ida-Virumaa rahvakultuurispetsialist.

Mare Roosileht.
Mare Roosileht. Foto: Erakogu

Riikliku autasu pälvib Ida-Virumaa hariduselu edendamise eest Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht, kes on ka Virumaa haridusseltsi eestvedaja.

Georgi Belotserkovski.
Georgi Belotserkovski. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ida-Virumaa tervishoiu edendamise eest saab autasu Ahtme haigla peaarst, psühhiaater Georgi Belotserkovski. 

Belotserkovskit, kes on psühhiaatrias tegev olnud üle 50 aasta, peetakse Ida-Virumaa tänapäeva psühhiaatriateenistuse ülesehitajaks. Tema juhitud Ahtme haiglast on aastate jooksul saanud maakonna psühhiaatrilise ravi keskus. Näiteks on Belotserkovski ja Ahtme haigla eestvõttel Ida-Virumaal korraldatud rahvusvahelisi psühhiaatriakonverentse. 

"Ega see mingi nali pole?" küsis Georgi Belotserkovski, kui Põhjarannikult teada sai, et president on otsustanud teda tunnustada riikliku teenetemärgiga. "See on minu jaoks ootamatu. Nad oleks võinud vähemalt mingi kirja selle kohta saata," arvas ta. 

Rutti Soomets.
Rutti Soomets. Foto: Erik Gamzejev / Põhjarannik

President tänab teenetemärgiga alates 1973. aastast  praeguse nimega Ida-Viru keskhaiglas kirurgina töötavat Rutti Soometsa. 

Jakob Juhanson.
Jakob Juhanson. Foto: Argo Soolep / Põhjarannik

Teenetepärgi pälvib ka Ida-Virumaal aastakümneid demineerijana töötav päästeametnik Jakob Juhanson. Ka tema sai tunnustusest esimesena teada Põhjaranniku ajakirjanikult ja oli üllatunud. "Eks nüüd tuleb vist ülikond välja otsida," arvas ta.

Ligi 30 aastat Ida-Virumaal demineerijana töötanud Juhanson läks pensionile eelmisel aastal. Kui palju ta selle aja jooksul on lõhkekehi kahjutuks teinud, ei osanud ta öelda. "See on ju meeskonnatöö, keegi seda üksi ei tee," sõnas ta. 

Küsimusele, mis paneb inimest 30 aastat töötama ametis, mis on ohtlikum kui ükskõik missugune teine, vastas Juhanson: "Arvan, et autoga on palju ohtlikum sõita." Ta lisas, et ka politseinike töö on tema arvates ohtlikum, sest mängus on inimfaktor, mis võib väga ootamatut käitumist põhjustada.

Juhanson arvas, et demineerijatele Eestis tööd jätkub. "Muidugi, kui vaadata, mis mujal maailmas toimub terrorismi vallas näiteks, siis meie elame justkui paradiisis. Aga kuni sellised riskid püsivad, ei saa meilgi see töö otsa," lausus ta. 

Ka teise maailmasõja aegsed lõhkekehad pole veel kaugeltki kõik kahjutuks tehtud. "Toon näite: kui mõned aastad tagasi hakati ehitama Sinimäe hooldekodu maju ja rajati kanalisatsiooni, siis saime üle päeva sinna väljakutseid. Eks ülemistest pinnasekihtidest välja tulnud lõhkekehi oleme ära korjanud, kuid sügaval on neid kindlasti veel omajagu," rääkis endine demineerija. 

President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeval riikliku teenetemärgiga 151 inimest.

Iseseisvuspäeva eel annab Eesti Vabariik oma kõrgeima tänu – riigi teenetemärgi – inimestele, kelle igapäevane tegevus laob järjest uusi kihte Eesti hoolivuse, märkamise ja kaitstuse seina, kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas.

Riiklikud autasud Eestile osutatud teenete tunnustuseks saavad 151 inimest kodu- ja välismaalt. "Neid kõiki liidab ustavus põhimõtetele, millele me tahame näha Eestit toetumas: demokraatiale, õiglusele, tarkusele, järjekindlusele, headusele, ettevõtlikkusele, mõistmisele," rõhutas riigipea.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles