Haridusminister Ida-Viru koolide külastamise järel: 95 protsenti on üleminekuks valmis

Copy
Ministriga kohtumisel Kohtla-Järve gümnaasiumis esitasid küsimusi mitte ainult lastevanemad, vaid ka gümnasistid. Näiteks Kohtla-Järve gümnaasiumi õpilasesinduse president Mario Polshin küsis, mis plaan on nende õpilastega, kes eestikeelsele õppele üle ei lähe, lisades, et paljud 8. ja 9. klasside õpilased ei oska piisavalt eesti keelt. "Jah, meil on probleem, et venekeelsete põhikoolide üheksanda klassi lõpetajatest natuke üle 60 protsendi teevad ära eesti keele B1-taseme eksami. Peaaegu 40 protsenti ei tee, mis tähendab seda, et neile on praktiliselt edasine tee kinni," vastas Kristina Kallas. Ja jätkas: "Igal aastal on 650-700 põhikooli lõpetajat, kes edasi õppima ei lähe. Nende hulgas on proportsionaalselt liiga palju vene põhikoolide lõpetajaid. Eestikeelsele õppele üleminekuga lahendamegi seda probleemi. Et meil ei juhtuks enam niimoodi, et praegu neljandasse klassi minev laps ei tee viie aasta pärast ära B1-taseme eesti keele eksamit ja ei saa isegi kutsekooli sisse. Küsimus on, mida me teeme nende lastega, kes viiendast üheksanda klassini jätkuvalt vene keeles õpivad. Oleme ministeeriumis sellele väga palju mõelnud, sest meil tuleb õpikohustuse pikendamine. Kui põhikooli lõpetaja ei soorita B1-tasemel eesti keele eksamit, tuleb tal tulevikus teha täiendav eesti keele õppe aasta enne õpingute jätkamist gümnaasiumis või kutsekoolis."
Ministriga kohtumisel Kohtla-Järve gümnaasiumis esitasid küsimusi mitte ainult lastevanemad, vaid ka gümnasistid. Näiteks Kohtla-Järve gümnaasiumi õpilasesinduse president Mario Polshin küsis, mis plaan on nende õpilastega, kes eestikeelsele õppele üle ei lähe, lisades, et paljud 8. ja 9. klasside õpilased ei oska piisavalt eesti keelt. "Jah, meil on probleem, et venekeelsete põhikoolide üheksanda klassi lõpetajatest natuke üle 60 protsendi teevad ära eesti keele B1-taseme eksami. Peaaegu 40 protsenti ei tee, mis tähendab seda, et neile on praktiliselt edasine tee kinni," vastas Kristina Kallas. Ja jätkas: "Igal aastal on 650-700 põhikooli lõpetajat, kes edasi õppima ei lähe. Nende hulgas on proportsionaalselt liiga palju vene põhikoolide lõpetajaid. Eestikeelsele õppele üleminekuga lahendamegi seda probleemi. Et meil ei juhtuks enam niimoodi, et praegu neljandasse klassi minev laps ei tee viie aasta pärast ära B1-taseme eesti keele eksamit ja ei saa isegi kutsekooli sisse. Küsimus on, mida me teeme nende lastega, kes viiendast üheksanda klassini jätkuvalt vene keeles õpivad. Oleme ministeeriumis sellele väga palju mõelnud, sest meil tuleb õpikohustuse pikendamine. Kui põhikooli lõpetaja ei soorita B1-tasemel eesti keele eksamit, tuleb tal tulevikus teha täiendav eesti keele õppe aasta enne õpingute jätkamist gümnaasiumis või kutsekoolis." Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

"Olete ikka kindel, et 1. septembril üleminek eestikeelsele õppele õnnestub ja ettevalmistuseks on piisavalt aega? Suvel ju tavaliselt keegi ei tööta," muretses üks Kohtla-Järve lapsevanem, kes oli tulnud kohtuma haridusministri Kristina Kallasega.

Kaks päeva Ida-Viru koole väisanud ministri kinnitusel pole põhjust karta, et lapsed ei saa 1. septembrist esimestes ja neljandates klassides eestikeelset õpet. "95 protsenti koolidest on valmis: olemas on õpetajad ja nad teavad, mida 1. ja 4. klassides tegema hakkavad."

Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur täpsustas, milline on Kohtla-Järve koolide valmisolek eestikeelsele õppele üle minna.

Tagasi üles