Endine Eesti üks suuremaid tehaseid kaob maamunalt

Ligemale pool sajandit Kohtla-Järvel ammoniaaki ja karbamiidväetisi tootnud Nitroferdi tehase hoonetest ei jää varsti enam midagi alles. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kohtla-Järve servas rohkem kui seitsmel hektaril laiuva endise väetisetehase Nitrofert hooned ja rajatised lammutatakse ning nende asemele jääb esialgu tühi plats.

Nitroferdile kuuluva kinnistu aadressil Järveküla tee 1 on ära ostnud Viru Keemia Grupi kontserni kuuluv osaühing Nitfer Investments.

Tootmisvaremed kaovad linnapildist

Kohtla-Järve linnavalitsus andis sellele ettevõttele eelmisel nädalal load kümnete hoonete lammutamiseks sel territooriumil. Nende seas on nii tootmishooned, laohooned, pumbajaamad, alajaamad, gaasihoidlad, haldushooned, tornid kui ka paljud muud rajatised.

Selline nägi Nitroferdi tehas linnulennult välja 2008. aastal. Foto: Peeter Langovits

Väetiste tootmine seiskus aastaid tagasi

Viimase paarikümneaasta jooksul, mil Nitroferdi omanikuks oli Ukraina miljardär Dmõtro Firtaš, toodeti tehases väetist vaid vähestel aastatel.

Olles teinud 2008. aastal hiilgava majandustulemuse, kui ligikaudu 1,5 miljardi krooni [95 miljoni euro] suuruse käibe juures teeniti üle 800 miljoni krooni [50 miljonit eurot] puhaskasumit, pandi järgmise aasta lõpus külma dušina tehas seisma. Põhjuseks nii väetise hindade langus maailmaturul kui ka tõsiasi, et Firtašil ei õnnestunud väetise tootmise põhilist toorainet − maagaasi − saada sama soodsalt kui varem.

Seiskumisest hoolimata ei koondatud Nitroferdis inimesi ja kõigile jätkati palga maksmist veel 2015. aastani, mil koondati enamik 400 töötajatest. Vahepealsetel aastatel käivitati tehas vaid mõnel korral lühiajaliselt.  

Kolm aastat tagasi toimetas Dmõtro Firtaš Kohtla-Järvel asunud töökorras seadmed oma Ukrainas Rovnos asuvasse tehasesse.

Tehas rajati Kohtla-Järvel eelmise sajandi 60ndate aastate lõpus karbamiidi, ammoniaagi ja muude väetiste tootmiseks. 90ndatel erastas Eesti riik selle tehase Venemaa riiklikule gaasikontsernile Gazprom, kes müüs selle hiljem Firtašile. 

Nitrofert oli palju aastaid Eesti ükse suuremaid gaasi- ja elektritarbijaid.

Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo sõnul on hea, et tohutu tööstusala, kus tootmist enam aastaid ei toimu, saab korda ega jää aastateks linnapilti rikkuma. "See ala näeb praegu üsna hirmus välja. Aeg-ajalt oleme saanud ka teateid, et seal on konstruktsioonide vahele kinni jäänud metsloomad: põdrad ja hirved," sõnas linnapea. 

Viru Keemia Grupi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Irina Bojenko ütles, et esmalt tehakse see territoorium puhtaks: metall võetakse välja ja müüakse maha ning hooned lammutatakse. "Tulevikus on kavas seda ala kasutada uute tööstuste arenduspaigana," ütles ta, lisades, et asupaik on hea, kuna see paikneb elurajoonist eemal, aga samas on seal olemas vajalik energia-, vee- ja transporditaristu.

HENRI KASELO

Hea, kui tohutu tööstusala, mis näeb praegu üsna hirmus välja, saab korda.

Samasse kohta plaanitakse plastijäätmete tehast

Viru Keemia Grupi tütarettevõte VKG Plastic kavandab ise sellele alale plastijäätmete töötlemise tehast, kuid see võtaks enda alla vaid osa praegusest Nitroferdi territooriumist. Selles tehases on kavas töödelda aastas mitukümmend tonni plastijäätmeid ja valmistada sellest pürolüüsi protsessiga õli, mida müüakse naftakeemiaettevõtetele.

Irina Bojenko sõnul on VKG Plastic esitanud linnavalitsusele tehase detailplaneeringu algatamise taotluse ja otsib praegu kõige paremini sobivat tehnoloogiat ning teeb riskianalüüsi.

VKG Plastic küsis tehase jaoks, mis läheb maksma üle 100 miljoni euro ja kus saab tööd üle poolesaja inimese, kümme miljonit eurot investeeringutoetust ka õiglase ülemineku fondist. Esialgu lükkas fond taotluse tagasi, kuna plastijäätmete pürolüüsi tulemusel eraldub pürolüüsigaas, mis on fossiilne kütus. Hiljem otsustas fond toetada seda ettevõtmist 4,9 miljoni euroga, mis on aga mõeldud vaid plastijäätmete sorteerimiskeskuse rajamiseks.

Irina Bojenko sõnul ei ole aga ainuüksi plastijäätmete sorteerimisel mõtet, kui neist õli pürolüüsida ei saa. "Kui see tehas tuleb, siis mõlemad osad koos," ütles ta, lisades, et pärast läbirääkimisi fondi esindajatega on esitatud taotlus ka pürolüüsitehase rahastamiseks, kuid selle kohta ei ole otsust veel tehtud. Kui fondi reeglid nõuavad, et toetuse saanud ettevõtted peavad tootmist alustama hiljemalt 2026. aasta augustis, siis plastijäätmete tehase puhul tekib suure tõenäosusega vajadus leppida kokku tähtaja pikendamises.

"Liigume selle projekti ettevalmistamisega samm-sammult edasi. Praegu on veel keeruline öelda, kas ja millal see tehas valmib ning kas selleks kasutatakse ka toetusraha või mitte," sõnas Bojenko.

VKG juhatuse esimees Ahti Asmann on varem märkinud, et fondide ja toetuste mõte on vähendada riske valdkondades, kus turg ei ole välja kujunenud. "Jäätmetoorme kogumine ja selle hind, nagu ka toote hind, ei ole välja kujunenud. Tehnoloogiad on küll arendatud tööstuslikku mõõtmesse, aga seal on veel ka lahtisi otsi," ütles ta. Asmann lisas, et kui investeerimistugi puudub, siis tuleb VKG-l määramatuse ja riskide alandamiseks teha veel rohkem eeltööd ning seetõttu nihkub kogu projekti elluviimine.

Asmanni sõnul oleks VKG-l lihtsam ära oodata, kuni sellised projektid teistes riikides lõpuni arendatakse ja töökindluse saavutavad. "Siis oleks julgem otsust teha," märkis ta.

Kui Eestis tekib aastas ligemale 100 000 tonni plastijäätmeid, siis VKG plaan näeb ette kasutada sellest umbes 30 000 tonni, millest pärast sortimist läheks graanuliteks töödelduna õli tootmiseks 17 000 tonni.