Päästeautod ei pääse kõrghoonetele ligi

Isegi päevasel ajal on kõrgete korterelamute ümbrusse pargitud nii palju autosid, et operatiivmasinad majale naljalt ligi ei pääse.

FOTO: Peeter Lilleväli, Põhjarannik

Ida päästekeskus kontrollis sel aastal, kuidas päästeautod kõrghoonetele ligi pääsevad, ning sedastas, et Ida-Virumaa päästepiirkonnas kaardistatud 155 kõrghoonest tervelt 81 puhul takistavad ligipääsu maja juures parkivad autod.

Ida päästekeskus kontrollis sel aastal päästeautode ligipääsu võimalusi kõrghoonetele ning seda, kas ja kuidas on võimalik kõrghoonetes tulekahjude korral kasutada redelautot.

Sel nädalal edastas päästekeskus Kohtla-Järve linnavalitsusele nelja Ahtme linnaosas asuva probleemse maja korteriühistu esimehele saadetud pöördumise, milles palutakse linnavalitsusel koostöös ühistutega korraldada kortermaja läheduses liiklus ja autode parkimine nii, et päästeautod õnnetuse või tulekahju korral ligi pääseksid.

Probleem 81 majaga

Kõrgelamutele ligipääsu kontrollis päästeamet juba aprillis, kirjad saadeti välja alles nüüd.

"Aasta jooksul on iga päästekeskus kohalike omavalitsuste spetsialistidega kokku saanud ja kortermajadega seonduvatest probleemidest rääkinud," põhjendas Ida-Virumaa päästepiirkonna juhataja Tarmo Anton. "Kuna midagi pole muutunud, otsustasime lõpuks ka ametliku kirja teha, et probleemile nii korteriühistute kui ka omavalitsuste tähelepanu juhtida."

Antoni sõnul kontrolliti päästeautode ligipääsu võimalusi tänavu tervel Virumaal. Ida-Virumaa päästepiirkonnas kaardistati 155 kõrghoonet, millest ligipääs on raskendatud 81-le.

"See ei olnud meie tegevuses muidugi ainuke fookus, lisaks koolitustele ja kodunõustamisele kontrollisime näiteks ka tuleohutust korterelamute üldpindadel. Kindlasti jätkame nende tegevustega ka tuleval aastal, oleme valmis omavalitsuste ja korteriühistutega kohtuma ning soovitusi andma."

Kõrghoonetele redelautodega ligipääsu tagamiseks näevad päästjad ühe võimalusena korteriühistu hoonest kaugemal asuva haljastusala muutmist parkimisalaks.

"See nõuab muidugi väljaminekuid ja seda peaks kohalik omavalitsus koos korteriühistutega põhjalikult analüüsima," märkis Anton. "Juurdepääsu teema puudutab ju mitte ainult redelautot, vaid kogu operatiivteenistust."

Mugavus ennekõike

Kohtla-Järve linnapeaabi Ahtme linnaosas Tiit Lillemets tunnistas probleemi olemasolu.

"Autosid on praegu palju rohkem kui ajal, mil need majad ehitati. Ka on inimesed mugavaks muutunud − kõik tahavad auto võimalikult kodu lähedale parkida, et oleks aknast näha ega peaks jalgsi kaugele liikuma. Tasulised parklad on meil tasapisi peaaegu kõik kinni pandud, sest autosid sinna enam lihtsalt ei viidud. Ahtme linnaosas üks parkla veel on, aga sõiduautosid on seal ehk kolm-neli."

Haljasalade parklateks muutmist Lillemets ei poolda. "Mõnes kohas võib-olla saaks seda teha, aga igal pool kindlasti mitte − siis ei jääkski enam rohealasid. Teoreetiliselt võiks linn ju parkla ehitada, aga Tartu kogemus näitab, et kasutama seda ei hakata. Majade juures parkimise keelamine pole ka kõige parem lahendus. Võib-olla tuleks märgistada majade juures ainult operatiivautodele mõeldud kohad, kuhu keegi teine parkida ei tohi."

Lillemets peab otstarbekaks kutsuda korteriühistute ja päästeameti esindajad ühise laua taha, et probleemid selgeks rääkida ning lahendusi otsida.

"Me kindlasti hakkame selle teemaga tegelema," lubas ta.

Tagasi üles
Back