Vokas kaldast alla kukkunud laps hukkus

Pärast õnnetust käisid 7aastase tüdruku hukkumispaigas kohalikud elanikud, kes panid sinna küünlaid ja mänguasju. Foto: Matti Kämara

Laupäeval kukkus Vokas kaldast alla tüdruk, kelle elu päästa ei õnnestunud.  

5. jaanuari õhtupoolikul sai päästeamet teate, et Toila vallas Vokas kukkus 7aastane tüdruk pankrannikult alla. "Esimesena jõudis sündmuskohale Sillamäe komando, päästjad läksid alla ning hakkasid kohe last elustama. Kahjuks elustamine tulemusi ei andnud," teatas Ida päästekeskuse pressiesindaja Jevgenia Parv. Laps oli enne õnnetust seal jalutanud koos kahe täiskasvanuga, kellest üks oli tema ema. 

Politsei käivitas uurimise 

Politsei alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis näeb ette vastutust ettevaatamatusest surma põhjustamise eest. Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova ütles eile Põhjarannikule, et juhtunu täpsemaid asjaolusid veel ei teata, kuna ütluste võtmine asjaosalistelt peaks toimuma täna. 

Ida päästekeskuse vanemoperatiivkorrapidaja Ivo Laaniste rääkis Kanal 2 "Reporterile", et Jõhvi ja Sillamäe päästjad seisid silmitsi suhteliselt keerulise operatsiooniga. Raskeks muutsid olukorra Laaniste sõnul kõrgus ja ilmastikuolud. Päästjad pidid lapsele lähenema eemalt, laugema koha pealt. 

AILAR HOLZMANN

Iga kord tundub, et õnnetuste ärahoidmiseks on tehtud liiga vähe.

Tegelikult ei ole selles kohas sellist kaldajärsakut, kust inimene võiks otse alla maapinnale kukkuda − seal on üsna lauge liivavall, mida mööda on võimalik alla veereda või libiseda. Küll aga on seal kive, puuronte ja oksi, mis võivad ohtlikud olla, kui keegi seal näiteks libastuma peaks. 

2015. aastal tegi Ida päästekeskus omavalitsustele, kelle territooriumidel ohtlik pankrannik asub, üleskutse võtta midagi ette, et inimeste oht alla kukkuda oleks väiksem. Toona ajendas seda üleskutset tegema juhtum, kus Toila vallas Martsa külas kukkus üks ihuhäda lahendama läinud naisterahvas pankrannikult alla. Toona jäi naine ellu ja pääses ka tõsisemate vigastusteta. 

Toona Toila, Kohtla, Lüganuse ja Aseri vallavalitsusele saadetud kirjas tõdes päästekeskus, et pankrannikul inimestega juhtunud õnnetused on viimasel ajal sagenenud. 

Omavalitsusele mõtlemisaineks pakkus päästekeskus välja kaheksa tegevust, mille tulemusena peaks turvalisus suurenema. Kõige ohtlikumatesse või käidavamatesse kohtadesse võiks paigaldada piirdeaiad. Panga serva võiks paari meetri laiuselt niidetuna hoida, et inimesed kukkumisohtu märkaksid. Tuleks paigaldada sildid, et kaldaservale ei tohi minna lähemale kui viis meetrit. Abi oleks pangal olevate kuivanud või mädanenud puude ärakoristamisest, et inimesed pahaaimamatult neile toetuda ei saaks. Rohkem kasutatavatesse kohtadesse võiks paigaldada WCd (üks inimene kukkus pangalt alla just WCd otsides). Teha korda turvalised pildistamiskohad, valgustada parkimiskohad ning piirata need tara või piirdega. 

Mida teha? 

Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann ütles eile Põhjarannikule, et tookord kohtuti omavalitsuste esindajatega ühel korral ning siis arutati, mida üldse ette võtta saab, et pankrannikut ohutumaks muuta. "Seal on riigi-, munitsipaal- ja eramaadega tegemist. Toona otsustati, et tuleb hakata panema hoiatussilte. Täpselt ei teagi, kuidas see hiljem kõik edasi läks," sõnas Holzmann.

Päästekeskuse juhi sõnul on aga selge vajadus uuesti see teema omavalitsusjuhtidega üles võtta. "Tuleb konkreetselt kohtade kaupa ära otsustada, kuhu tuleb panna sildid, kuhu piirded jne. Ja lõpuks, kui tulevad piirded, siis kes selle eest maksab," rääkis ta. "Ma ei tea, mis oleks olnud nimetatud juhtumi puhul lahendus, et seda õnnetust ära hoida. Aga iga kord tundub, et õnnetuste ärahoidmiseks on tehtud liiga vähe."

Holzmann lisas, et lõppude lõpuks lasub kõige suurem vastutus aga pankrannikul liikuval inimesel endal.