Alutaguse vallavolikogu algatas asustusüksuse liigi muutmise, mille tulemusena Tudulinna alevikust saab Tudulinna küla.
Tudulinna alevikust saab küla
26. veebruar 2019, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Volikogu tugines oma otsuses vabariigi valitsuse määrusele, mis sätestab, et küla on hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula.
Tudulinna alevikus elab käesoleva aasta alguse seisuga 195 inimest.
Valla kahes ülejäänud alevikus − Iisakus ja Mäetagusel − on elanikke vastavalt 686 ja 511.
Meil on Pagari külas ka rohkem elanikke kui Tudulinna alevikus.
Tauno Võhmar
Tudulinna alevikus elas 2013. aastal 288 inimest, kümme aastat varem oli seal elanikke 306.
"Meil on Pagari külas ka rohkem elanikke kui Tudulinna alevikus," nentis Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar.
Toetust joogi- ja heitveele
Aleviku pindala on ligikaudu 560 hektarit, millest tegelik kompaktse hoonestusega ala on vaid 80 hektarit. Uut üldplaneeringut koostades on kavas piiritleda aleviku keskus kompaktse hoonestusega alaks, seda eeldusel, et alevik muudetakse külaks.
Vald tervikuna ühe aleviku külaks muutmisest mingit kasu ei saa, küll aga võidavad sellest kohalikud elanikud. Hajaasustuspiirkonnas elades − alevik seda ei ole, küla on − saavad nad hajaasustusprogrammist toetust taotleda ja oma elamistingimusi parandada.
"Kompaktse hoonestusega alaks piitletavas osas seda toetust taotleda ei saa, aga seal on ühisveevärk ja -kanalisatsioon nagunii olemas ja seda kavatseme ka korrastada. Küll aga on vee ja heitveega probleeme sellest alast kaugemal asuvatel majapidamistel, kuhu torustikud ei ulatu. Seni pole nad saanud ka toetust taotleda," selgitas Võhmar.
Näiteks tõi ta ühe hiljaaegu Tudulinna kolinud ja seal endale maja korda teinud noore pere, kelle kaevus on vesi rikutud ja juurdepääsutee majani kehvas seisus. Aleviku elanikena peaksid nad asjade kordategemise puhtalt oma taskust kinni maksma, hajaasustusprogrammi abiga jääb pere enda osaks kolmandik maksumusest.
"Jutt pole ainult ühest perest, selliseid on veel ja küllap tuleb neid juurdegi. Loomulikult oleme valmis ette nähtud kolmandiku ka valla poolt panustama," rääkis Võhmar.
Maksuvaba maa suurem
Teine võit Tudulinna elanikele on seotud maamaksuga. Alevikus elades kehtib maaomanikule maamaksuvabastus 0,15 hektarile elamumaale või maatulundusmaa õuemaa kõlvikule, külades on maksust vabastatud kuni kaks hektarit.
Volikogu otsuse kohta oodatakse elanikelt arvamusi ja ettepanekuid kuni 10. märtsini.
Tauno Võhmar ütles, et rohkem asustusüksuse liigi muutmisi vallas praegu plaanis ei ole. Küll aga on kavas sätestada Peipsi ääres üldplaneeringuga kompaktse asustusega alad, aga ka hooajalised elamispiirkonnad − suvilate piirkonnad −, kuhu vald ei kohustu andma samasuguseid teenuseid nagu alalise elukohaga piirkondades. Selliste teenuste näiteks tõi ta talvise lumelükkamise ja koolibussi tagamise.