Vang nõudis kohtus enda tunnistamist Eesti spiooniks

Viru vangla Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Vanglas karistust kandev mees pöördus kohtusse, et see tunnistaks ta kapo salaagendiks ning Eesti spiooniks. Tartu halduskohus leidis, et küsimus ei kuulu selle kohtu pädevusse. 

Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtunik Ülle Polluks tegi tänavu 21. jaanuaril määruse, mis käsitles vangis istuva Sergei (44) kaebust. Sergei palus end tunnistada kapo salaagendiks ja Eesti spiooniks ning kohustada ametnikke tagama talle kõik salaagendi ja spiooni õigused. Samuti nõudis ta, et ametnikke kohustataks täitma talle varem suuliselt antud lubadusi ehk et talle määrataks reaalse vangistuse asemel tingimisi karistus. 

Omas relvaarsenali 

Sergei mõisteti 2017. aastal süüdi selle eest, et ta käitles piiratud tsiviilkäibega ning tsiviilkäibes keelatud tulirelvi, nende osi ja lisaseadmeid, laskemoona, lõhkeainet ning lõhkeseadeldisi. Näiteks ostis ta vanavaralaatadelt laskmiskõlbmatuks muudetud tulirelvi ning ehitas need müümise eesmärgil taas kasutatavateks relvadeks. Tallinnas elanud mehelt võttis kapo toona ära terve arsenali, kuhu lisaks relvadele ja laskemoonale kuulus ka käsigranaate ja lõhkeainet. Kohtuotsus oli karm: mees sai 12 aastat reaalset vangistust. 

KOHUS:

Halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses menetleja tehtud lahendite õiguspärasust. 

Kindlasti mängis siin oma osa ka see, et Sergeil polnud see esimene kord illegaalsete tulirelvadega vahele jääda. 2010. aastal mõistis Harju maakohus ta samuti süüdi tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises. Nimelt siis vahetas ta kolm laskekõlbmatut relva töötavate tulirelvade vastu oma toonases töökohas ühes Harjumaa päästekomandos. Kapo leidis relvad Sergei sõiduautost Mercedes Benz. Tol korral pääses Sergei 5 kuu pikkuse vahi all istumisega eeluurimise ajal ning poolteiseaastase tingimisi vangistusega. 

Kurdab pettust 

Nüüd, Viru vanglas karistust kandes leiab Sergei aga, et uurimisasutused on teda petnud. Ta kaebas kohtule, et nüüd ei soovi kaitsepolitsei ametnikud ega ka prokuratuur teda aidata varem antud lubadusi täites. Viimase kohtuprotsessi ajal püüdis Sergei kaitsja väita, et mees andis vabatahtlikult ebaseadusliku arsenali välja, ent riigikohus leidis, et seda ei saa pidada vabatahtlikuks väljaandmiseks, kui kaitsepolitseinikud olid juba mehe juures ja soovitasid tal relvad ära anda. Riigikohtu hinnangul saab vabatahtlikuks loovutamiseks pidada seda, kui inimene ise näitab initsiatiivi ebaseadusliku kraami äraandmiseks, praegusel juhul aga oli selleks uurimisasutuste surve. 

Halduskohus tõlgendas Sergei kaebust kui uurimisasutuse poolt kriminaalmenetluses tehtud otsuse või määruse vaidlustamist ning tõdes, et kriminaalmenetluses tehtud toiminguid ei saa vaidlustada halduskohtus. "Halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses menetleja tehtud lahendite õiguspärasust. Seetõttu tuleb kaebus selle esitajale /.../ läbivaatamatult tagastada," nentis halduskohus, kes tagastas Sergeile tema kaebuse, milles ta tahtis endale Eesti spiooni tiitlit.