Riigikohus lükkas Sillamäe volikogu liikme kaebuse tagasi

Sillamäe volikogu avaistung 13. oktoobril 2017. Vasakult esimene Gulnara Sidorenko, kes mõni aeg hiljem pöördus kaebusega kohtusse, kuna volikogu komisjonide liikmete kinnitamisel ei arvestatud tema arvates opositsiooni seaduslike õigustega.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Riigikohus lükkas tagasi Sillamäe volikogu liikme Gulnara Sidorenko kaebuse, milles nõuti volikogu komisjonide koosseisu kinnitanud otsuse tühistamist, kuna see rikub tema kui volikogu liikme õigusi. 

2017. aasta sügisel toimunud kohalikel valimistel sai valimisliit Savisaare Nimekiri Sillamäe volikogus veidi alla kolmandiku häältest, samas kui valimised võitis Keskerakond. Kohe valimiste järel puhkes volikogus aga konflikt, kuna Savisaare Nimekiri leidis, et volikogu enamus ei aktsepteerinud nende fraktsiooni ettepanekuid komisjonide koosseisu kohta, ehkki seadus ütleb, et igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. 

Kohtud tagastasid kaebuse 

Gulnara Sidorenko leidis, et tema mittearvamisega arengukomisjoni koosseisu rikkus linnavolikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse nõuet, et igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Samuti kaebas ta, et tema kui fraktsiooni esimees ei saanud esitada fraktsiooni poolt konkreetseid isikuid komisjonide koosseisu.

Narva volikogu liige loodab seaduseparandusele 

Ka Narva volikogu liige Ants Kutti pöördus pärast 2017. aasta valimisi kohtusse volikogu liikme komisjoni kuulumise eiramise pärast volikogus. Riigikohus võttis tema kaebuse menetlusse mullu aprillis, kuid tänini lahendit pole. "Arvan ise, et minu puhul see otsus aga teistsugune ei tule kui Gulnara Sidorenko kaebuse puhul," sõnas ta. 

Kutti sõnul oleks hea, kui lõplik selgus saabuks võimalikult ruttu. "Teatavasti on ka õiguskantsler Ülle Madise varem öelnud, et ta ootab riigikohtu otsust ja siis on tal vastavalt sellele võimalus teha seadusemuudatuse ettepanek riigikogule, et volikogu liige saaks ikkagi oma õigust realiseerida." 

Kahe alama astme kohtud lükkasid Sidorenko kaebuse tagasi, kuna leidsid, et vaidluse lahendamine pole halduskohtu pädevuses. Ligi aasta tagasi võttis riigikohus tema kaebuse menetlusse, kuid ka kõrgem kohus ei teinud volikogu liikmele meelepärast otsust.  

Riigikohus küll muutis oma varasemat praktikat ning asus seisukohale, et sedalaadi vaidlused on halduskohtu pädevuses, kuid volikogu liikmel puudub nende vaidluste algatamiseks praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus.

Riigikohus ütles, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. "Praegune vaidlus on tekkinud omavalitsusüksuse ja volikogu liikme vahelises õigussuhtes ning see õigussuhe on oma laadilt avalik-õiguslik. Selle lahendamiseks ei ole seadus ette näinud teistsugust menetluskorda," leidis riigikohus, et alama astme kohtud on valedel alustel tagastanud kaebuse. Küll aga tuleb kaebus tagastada seetõttu, et "kaebajal puudub selles asjas ilmselgelt kaebeõigus".

Ainult oma õiguste kaitseks 

Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguste või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

"Kolleegium jääb seisukoha juurde, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja omavalitsuse organi vahelised suhted teabe taotlemisel on omavalitsuse sisesuhted, millest tekkinud vaidluste lahendamiseks ei ole võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. Ka otsus volikogu komisjonide koosseisu kinnitamise kohta ei ole suunatud väljapoole, vaid see on haldusesisene akt, mis reguleerib volikogu kui kollegiaalorgani sisesuhteid. Kolleegium jääb ka seisukohale, et volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi," nentis riigikohus, lisades, et õigus kuuluda volikogu komisjoni ei ole subjektiivne õigus põhiseaduse mõttes. Viimaste all aga peetakse silmas üksikisiku subjektiivseid avalikke õigusi avaliku võimu kandja suhtes.

Samuti ei saa praegu kohtusse pöörduda volikogu fraktsioon. "Fraktsioonile kui volikogu liikmetest koosnevale korporatiivsele ühendusele saaks kaebeõiguse anda eriregulatsiooni kehtestamisega. Praegu pole seda tehtud."

Riigikohtu halduskolleegium rõhutas siiski, et kohtuliku kaebeõiguse puudumine ei väära volikogu liikme õigust kuuluda vähemalt ühte komisjoni. "Samas ei anna seadus volikogu liikmele õigust kuuluda just talle enesele meelepärasesse komisjoni."  

Kohtumääruse kohaselt saab kollegiaalorgani ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb. "Riigikogu liikmete tarbeks on selline regulatsioon kehtestatud ning seadusandjal on võimalik asjakohane regulatsioon kehtestada ka volikogu liikmetele olulistes sisevaidlustes kaebeõiguse andmiseks. Seejuures tuleks vältida võimalusi takistada volikogu tööd kaebeõiguse kuritarvitamisega protseduurilistes küsimustes," leidis riigikohus.

Tagasi üles