/nginx/o/2019/04/23/11970987t1hf450.jpg)
Jüriööl rändas Paides süüdatud tuli mööda Eestimaad laiali ja esimest korda jõudis sümboolne tõrvik ka Jõhvi.
Jõhvi ühines jüriöö tuleketiga
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
23. aprill 2019, 14:20
Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevadiste põllutööde algust. See tähendas, et tuhanded vaesemad inimesed said kuni sügiseni sulaste või tüdrukutena tööd. Hoopis tuntum on aga 1343. aastal alanud ülestõus, mille algusest anti märku kõrgematele küngastele tehtud tuledega, et kõik alustaksid rünnakut ühel ajal. Värskema ajaloosündmusena just sel päeval sada aastat tagasi kogunesid 120 asutava kogu − Eesti esimese demokraatlikult valitud parlamendi liiget ning asusid riigile välja töötama õigusakte. Tallinna jõudnud tulest läidetigi 120 küünalt nende vaprate Eestimaa esindajate mälestuseks.
Jüriöö ülestõus suruti maha ja neli Paidesse kutsutud läbirääkijat hukati reeturlikult. Selle mälestamiseks süüdatakse Paides igal aastal jüriöötuli, mis saadetakse mööda Eestit laiali. Ideaalis muidugi nii, et üksteisest nägemiskaugusel olevad tõrvikukandjad moodustavad tuleketi. Kuna Rakverest ida pool oli osavõtust huvitatud omavalitsusi katkendlikult, siis saabus tuli Jõhvi valla piirile hoopis mootorrattal. "Mõttel tundus olevat jumet, mistõttu otsustasime osaleda ning töötasime kibekähku välja ürituse kava," ütles Jõhvi valla kultuurijuht Anne Uttendorf.
Tuli rändas aiandi juurest valla piirilt edasi niimoodi, et kui nähti järgmise tulekandja tõrvikut, süüdati ka enda oma ja nii läbi mitmekümne inimese jõudis tuli Jõhvi vabadussõja mälestussamba juurde, kus Jõhvi ja Toila valla juhid süütasid 100 mälestusküünalt. "Otsustasime, et meie piirkonna jaoks on suurema tähtsusega pigem Eesti riigi parlamendi sajas sünnipäev kui iga selle liige eraldi ja nii jäime 100 küünla juurde," ütles Anne Uttendorf. Nagu ikka, pidasid valla juhid ka lühikesed kõned ja peoöö lõpetas Eesti hümni ühislaulmine.