Narva luterlased asutavad uue koguduse

Narva Peetri kirik (fotol makett) asus Vestervalli ja Valge tänava nurgal. 1944. aastal sai kannatada vaid kiriku katus, aga hoone lammutati sellele vaatamata pärast 1953. aastat ja kiriku kive kasutati uue raudteejaama hoone ehitusel. Foto: Matti Kämärä

Narva luterlased on Aleksandri koguduse pankroti järel tegevuse jätkamiseks asutamas uut kogudust, mis saab tõenäoliselt kandma Peetri nime − suurima ennesõjaaegse Narva koguduse järgi.

EELK kirikuvalitsus on Narva luterlastelt saanud 12 allkirjaga avalduse, kus taotletakse Peetri koguduse asutamist piirilinnas.

"Emotsionaalselt raske"

Narva koguduse abiõpetaja Oleg Sevastjanov kinnitas Põhjarannikule, et varem Aleksandri kogudusse kuulunud inimesed taotlevad luba uue koguduse asutamiseks − põhjuseks Aleksandri koguduse pankrot.

Samas koguduseliikmed jätkavad oma igapäevaseid toimetusi. Pankrotihaldurilt on luba kasutada Aleksandri kirikut teenistuste pidamiseks. Toimusid nii jõululaupäeva kui esimese jõulupüha teenistused. Praegu on planeeritud toimuma neli venekeelset ning kaks eesti- ja soomekeelset teenistust kuus. Eestikeelseid teenistusi on pidanud pärast Villu Jürjo lahkumist Viru vangla kaplan Jaanus Klaas, soomekeelseid Vladimir Batuhtin ja venekeelseid Sevastjanov ise − nagu ka varem.

"Olukord on emotsionaalselt raske, negatiivne, aga nii nagu teenisime, teenime edasi − teeme oma tööd. Ootame jumalikku lahendust," ütles Sevastjanov.

Varem sai õpetaja Sevastjanov töötasu koguduselt ja lisa EELK konsistooriumilt, aga praegu kogudus oma finantskohustusi täita ei saa.

Konsistooriumile saadeti avaldus uue, Peetri koguduse asutamiseks. Täna [13. jaanuaril] koguneval kirikukogul peaks valitama uus kirikuvalitsus ehk konsistoorium, kes ka uue koguduse asutamise hiljem kinnitama peaks.

Kirikujuhid rõhutavad samas, et uue koguduse asutamine käib kindlate reeglite järgi: näiteks küsitakse naaberkogudustelt, kas nad on sellega nõus, samuti tuleb määrata, millisesse praostkonda kogudus hakkab kuuluma. Samuti uuritakse näiteks, kas asutajaliikmed on ikka luterlased.

Peetri kogudus

Praegu peapiiskopi kohuseid täitev piiskop Einar Soone ütles Põhjarannikule, et tõenäoliselt tuleb koguduse asutamine küsimuse alla kirikukogul, mis koguneb kevadel.

"Ega Aleksandri kiriku taastamine olnud koguduse initsiatiiv. Selle taga olid eelkõige visioonikas president Lennart Meri ja riik. Villu Jürjo viga oli, et ta ei hoidnud kiriku taastamiseks loodud sihtasutust ja kogudust lahus, mis oleks taganud koguduse tõrgeteta töö ka praegusel juhul. Koguduse igapäevane töö ja kirikuhoone ehitamine on ise asjad. Kogudusel pole süüd. Kohalik omavalitsus ja riik peaksid suure kirikuhoonega tegelema, kogudusele on see ilmselt liiga suur," ütles Soone.

Pikka aega Lüganuse kogudust teeninud Soone meenutas, et juba omaaegne Narva kirikuõpetaja Elmar Kull tunnistas, et tilluke piirilinna kogudus ei jaksa ülal pidada Eesti suurimat kirikuhoonet. Ja seda rääkis Kull 1960. aastate alguses, mil Narvas oli eestlasi veel 4 protsenti − praeguse 2-3 asemel.

Kui veel eelmise aasta lõpus ütles Viru praostkonna praost Peeter Kaldur, et kogudus plaanib rahalise nõude esitamist õpetaja Villu Jürjo vastu, kes oli Aleksandri kirikuhoone taastamise vedur, siis nüüd ütleb praost, et on otsustatud, et Jürjo vastu nõuet ei esitata. Jürjo ise on abikaasa Tuulikiga Viljandisse kolinud ja praegu kogudusetööd ei tee.

Narva Aleksandri koguduses on praegu 134 liiget, kellest umbes pooled on eestlased, kolmandik ingerlased ja ülejäänud slaavlased.

Peetri kogudus oli enne vana Narva hävinemist 1944. aastal suuremaid kohalikke luteri kogudusi − Aleksandri kogudus oli Kreenholmi töölistele ehitatud. Peetri kirik asus Vestervalli ja Valge tänava nurgal. 1944. aastal sai kannatada vaid kiriku katus, aga hoone lammutati sellele vaatamata pärast 1953. aastat ja kiriku kive kasutati uue raudteejaama hoone ehitusel.