Sillamäe sadam soovib saada uute tööstuste magnetiks

Sillamäe sadama suuromanik Tiit Vähi ja taristuminister Kuldar Leis konteinerterminali kail, kus praegu on vaikus, aga kui lähiaastatel õnnestub rajada sadama territooriumile uusi tööstusi, siis peaks hakkama kasvama ka kaubavedu. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Venemaa poolt Ukrainas vallandatud sõja mõjul suurema osa varasemast kaubaveost kaotanud Sillamäe sadam soovib lähiaastatel meelitada enda juurde uusi tööstusettevõtteid.

Kui Sillamäe sadama suuromanik Tiit Vähi eelmise kolmapäeva õhtupoolikul majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole ning taristuminister Kuldar Leisile palju aastaid Ida-Virumaa majanduse lipulaevaks olnud sadamas ringkäiku tegi, avanes seal sürreaalne pilt. Kaid, kraanad, terminalide rajatised, raudteejaam ja muu sadamataristu on kõik olemas, aga kaupade laadimist ega ka muud tegevust seal ei toimu. Ka kaubalaevu ei hakka ühtegi silma.

Kaubaveomaht on langenud neli korda

Tiit Vähi ütles konteinerterminali kail, kus ühtegi konteinerit näha pole, et kui parematel aastatel liikus läbi Sillamäe sadama 10,5 miljonit tonni kaupu, siis praegu üle nelja korra vähem ehk 2,5 miljonit tonni. Ta tõi näiteks, et kui Narva lähedal Auveres valminud Eesti Energia uus õlitehas plaanitud mahus tööle hakkab, tooks see ka sadamale aastas ligikaudu veerand miljonit tonni kaupa juurde. Praeguses seisus oleks see märkimisväärne lisa. Ida-Virumaa õlitehastes valmiv põlevkiviõli ongi üks põhilisi kaupu, mis praegu läbi Sillamäe sadama Eesti ekspordikaubana maailmaturule liigub.

Tekstiilijäätmete töötlemise tehas mitmekesistaks oluliselt Ida-Virumaa majandust.

Erkki Keldo

Venemaa alustatud sõda Ukrainas on oluliselt mõjutanud sadama käekäiku. Sadam rajati sajandi alguses eelkõige Lääne ja Venemaa kaubavahetuse kasvu silmas pidades, nüüd aga on sadam ja ka selle terminalid koondanud ligikaudu pooled oma töötajatest.

Vähi sõnul võiksid kaubamahud oluliselt kasvama hakata siis, kui sõda Ukrainas ära lõpeb. "Aga ausalt öeldes ma väga ei usu seda," tõdes ta.

Uued tööstused elavdaksid ka sadamat

Rohkem usub Vähi seda, et sadama 750 hektari suurusele territooriumile on võimalik meelitada rohkem tööstusettevõtteid. Kui nad siin tegutsema asuvad, kasvab ka vajadus nii tooraine kui ka toodangu veoks läbi sadama.

Sadam jaguneb tema sõnul pooleks: logistikapargiks ja tööstuspargiks. "Me jätame praegu logistikapargi arendamise mõneks ajaks seisma ja jätkame, kui tulevad paremad ajad. Küll aga on võimalik rajada siia mitmesuguseid tööstusobjekte," sõnas ta.

Vähi tõi näiteks, et olemasoleval Silmeti metallurgiatehasel on head võimalused laieneda sadama territooriumile, et toota turul väga nõutavaid metalle. "Niinimetatud hüdrometallurgia arendamiseks on siin olemas nii territoorium kui ka tehnoloogiat tundvad inimesed," ütles Vähi, kes on varem ka ise olnud Silmeti omanik.

Üks ambitsioonikaid plaane on ka tekstiilijäätmetest ehitusmaterjalide tootmise tehase rajamine. Selle arendajatele, Greenful Grupi ettevõtetele on õiglase ülemineku fondist eraldatud 39 miljonit eurot toetust ning tehase kõige tõenäolisema asupaigana on sõelal olnud Sillamäe sadama territoorium.

Greenfuli asutaja Toomas Allikas kinnitas aasta alguses Põhjarannikule, et kolme tehase rajamine läheb kokku maksma üle 110 miljoni euro ja lähikuudel valmib täpsem rahastamisplaan, kolmes ettevõttes hakkab tööle ligikaudu 140 inimest ning juba sel kevadel on kavas ehitust alustada.

Nii kiiresti pole asjad siiski edenenud. Tiit Vähi sõnul on selle projekti eestvedajatega läbirääkimisi peetud ja sobiv maatükk välja valitud. "Aga seni ei ole nad küsinud meilt hoonestusõigust ega maaostu võimalust," rääkis ta.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles Põhjarannikule, et tal on teadmine, et tekstiiliprojekti arendajad liiguvad selle investeeringuga edasi, ning selle teoks tegemine mitmekesistaks oluliselt Ida-Virumaa majandust.

Laevade ümberehitamise paik

Taristuminister Kuldar Leis ütles, et valitsus pakub 25 miljonit eurot toetust ettevõtetele, kes tegelevad laevade keskkonnasõbralikumaks ümberehitamisega. "Selles osas, kus neid laevu ümber ehitama hakatakse, peavad sadamad ise aktiivsed olema. Ma arvan, et Sillamäe on selles mõttes piisavalt äksi täis," sõnas Leis.

Tiit Vähi sõnas, et Sillamäe sadamas on laevade ümberehitamiseks väga head võimalused. "Mida selleks vaja on? On vaja vabu kaisid. On vaja teada, kui suuri laevu tahetakse ümber ehitada ja mida tahetakse teha. Kui tingimused on kokku lepitud, siis juba järgmisel päeval võib see laev siia Sillamäele tulla," sõnas ta.

Tänavu kevadel ostis Vähide perekonnale kuuluv Silmet Grupp välja Sillamäe sadama, aga ka üldkaupade terminali SilSteve ning energeetikaettevõtte SilPower osaluse, mis varem kuulus Venemaa ettevõtjatele Jevgeni Malovile ja Andrei Katkovi perekonnale. Vähi sõnul tähendab ainuomanikuks saamine eelkõige seda, et otsuste tegemine hakkab käima varasemast kiiremini. "Nüüd on meil oluliselt konkreetsem juhtimismudel. Me ei pea otsuseid kellegagi kooskõlastama. Kui projekt sobib meile majanduslikult ja me ei tee sellega kahju loodusele, siis on meie otsustusprotsess väga lühike. Mõne päeva jooksul," kinnitas ta.

Kuldar Leisi sõnul on uute tööstuste meelitamine Sillamäele õige suund. "Siin hakkab tööle see efekt, et seal, kus on, tuleb aina juurde," oli minister lootusrikas.