Iisaku looduskeskus pälvis energiasäästliku hoone auhinna

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Energiasäästliku mõtteviisi edendajana on looduskeskusest saanud väga populaarne koolitusmaja kohalikule kogukonnale.
Energiasäästliku mõtteviisi edendajana on looduskeskusest saanud väga populaarne koolitusmaja kohalikule kogukonnale. Foto: Peeter Lilleväli

Keskkonnaameti Iisaku looduskeskus pälvis Eesti kodukaunistamise ühenduselt ühiskondlike hoonete kategoorias laureaadi tiitli.

Iisaku looduskeskus asus varem vanas metskonnamajas, mille asemele ehitati keskkonnaameti eestvedamisel ning Euroopa regionaalarengu fondi toetusega uus energiasäästlik hoone. Selle suured aknapinnad ja päikesepaneelid on suunatud lõunasse; põhjakülje põuakindlate niidu- ja liivikutaimedega mätaskatus hoiab suvel hoonet jahedamana ja talvel soojemana. Lisaks elektrivõrgule kasutatakse hoones päikese- ja tuuleenergiat, küte ja soe vesi saadakse maapumba abiga. Keskusel on oma prügijaam ja kompostikast.

Keskkonnamaja sai valmis 2013. aasta juunis ning elektrivarustuses on sellest ajast juba üht-teist muutunud.

"Nii päikesepaneelid kui tuulegeneraator töötavad endiselt, ent kui alguses salvestasime neilt saadud energia akudesse, siis nüüd anname ülejäägi elektrivõrku ja vajaduse korral saame puudu jääva osa sealt vastu," rääkis keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Anne-Ly Feršel.

Muutuse vajadus tulenes tema sõnul sellest, et akude mahtuvus oli piiratud ja see tekitas probleeme.

Tuuleenergia tootmisel oli vahepeal tehniliste probleemide tõttu paus; pärast seda, kui mast vahetati tugevama vastu, töötab tuulik tõrgeteta.

"Maaküte on end kindlasti õigustanud, maja on soe ja igas ruumis saab temperatuuri eraldi reguleerida. Vana maja oli hõre ja külm ning sellega võrrelda pole võimalik, aga tollaste meeletute elektriarvete kõrval on praegused kindlasti mõistlikud."

Feršeli sõnul on maja oluline pluss ka suured aknapinnad: "Esiteks tuleb akendest nii palju valgust, et sisevalgustust on vaja vähem kasutada, teiseks võimaldab see päikesepaisteliste ilmadega - isegi talvel - kütet vähemaks keerata."

Kui palju mätaskatus majasisest temperatuuri püsivamana hoiab, ei oska ta hinnata. "Aga ilus on see katus küll, ja mingit hoolt ei vaja - ei kastmist ega niitmist. Ainuke töö on sügisel, kui taimed kuivanud, katus üks kord muruluuaga üle käia."

Konkurssi "Energiasäästlik kaunis kodu" korraldab Eesti kodukaunistamise ühendus 2012. aastast alates. Sellega tunnustatakse tublisid kokku neljas kategoorias: eramud, kortermajad, ühiskondlikud hooned ja energiasäästliku mõtteviisi arendaja. Mullu tunnustati energiasäästliku mõtteviisi arendaja tiitliga Aivar Surva tööd Mäetaguse vallavanemana. (PR)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles