Farmi Piimatööstus tuli turule Baltimaades ainulaadse pakendiga

Farmi Piimatööstuse turundusjuht Ruta Kallaspoolik ja tegevjuht Valdis Noppel näitasid Elopak OY Eesti filiaali juhataja Olgert Pallo valvsa pilgu all, kui mugav on uut pakendit käsitada ja seejärel kokku voltida. Foto: Matti Kämärä

Farmi Piimatööstus käivitas uue pakendusliini, kus villitud jogurtipakkidest saab viimsegi tilga kätte ning seejärel tühja pakendi pisikeseks kokku voltida.  

"Mõte tuli juba 2013. aastal ja ega nüüd pool aastat tagasi saanud asja enam katki jätta," tõrjus ASi Farmi Piimatööstus tegevjuht Valdis Noppel tunnustust selle eest, et praegusel piimatootjatele ja -tööstusele keerulisel ajal nii suur ettevõtmine teoks tehti.

Kaks aastat tagasi arutati Farmi Piimatööstuses, et suurte jogurtite valdkonnas tegijaks saamiseks tuleks midagi ette võtta.

Samal ajal oli Elopak OY tulemas turule uudse pakendi ja pakendiliiniga.

"Meie idee ja Elopaki innovatsioon said kokku eelmise aasta algul sõlmitud lepingus," ütles Noppel.

Esimesed tooted 1,2 miljonit eurot maksnud uuelt pakkeliinilt jõudsid kauplustesse juba jaanuaris; valik täieneb vähehaaval.

99% tootest kätte

Valdis Noppel kinnitas, et Pure-Pak®Sense pakend on piimatoodete pakendamisel kõige mugavam ja säästlikum kartongpakend.

"Eestis on see kõige suurema korgiga pakend, mis teeb valamise mugavaks. Ka ei ole korgi all mingit "segavat faktorit", mida pakki avades peaks eemaldama. Kasutajasõbralikkust lisavad ka pakendi külgedele pressitud lained, tänu millele on seda mugavam käes hoida. Kui pakk hakkab tühjaks saama, saab selle pakendil olevate joonte järgi kergesti kokku voltida - õpetus on seal piltidena olemas - ning sel moel kogu sisu välja pigistada. "

Rootsis tehtud katsed näitavad, et Pure-Pak®Sense pakendist on võimalik kätte saada 99% tootest. Oluline on see just paksemate toodete, näiteks jogurti puhul, mida tavapärases kartongpakendis kipub päris palju pakendi seintele jääma ja sel moel kaotsi minema. Seega aitab uus pakend vähendada toidu raiskamist.

Oluline on seegi, et tühja pakendi saab väga väikseks kokku voltida ning see võtab prügikastis vähem ruumi. Ja see, et pakendi ülanurgad on kergelt kumerad ega lõhu tänu sellele enam kilest poekotte.

"Pealtnäha ei tundu uuendus suur, aga kui seda pakendit teadlikult käsitleda, siis on erinevus tunda küll," ütles Noppel.

Kuni 6000 pakendit tunnis

Uuel pakkeliinil on võimalik pakendada kolme eri suurust; praegu on kasutusel veerandliitrised koore- ja liitrised jogurtipakendid.

"Tehasest tulevad pakenditoorikud pannakse pakendimagasini, masin voldib need lahti, keevitab põhjad ja korgiga pakenditel ka korgid, kõik pakendid steriliseeritakse ja kuivatatakse ning käivad läbi ultraviolettlambi alt. Lisaks on seadmes pidevalt ülerõhk, mis tähendab, et väljastpoolt õhk sisse ei pääse," kirjeldas uue liini steriilsust Elopak OY Eesti filiaali juhataja Olgert Pallo. "Pikendatud säilivusajaga toodete puhul on masina hügieenitase väga tähtis."

Koos pakendi täitmise ja kinnisurumisega teeb pakendiliin algusest lõpuni ühtekokku kümmekond operatsiooni.

Pallo märkis olulisena ka võimalust liini töötamise kiirust astmeliselt reguleerida: "Näiteks piima pakendamisel võib tekkida vahutamine; väiksem kiirus võtab selle ohu maha."

Uudne, Baltimaades ainulaadne pakendiliin võimaldab toota kuni 6000 pakendit tunnis.

Piimast puudu ei tule

Uudne pakendamisliin laiendab oluliselt Farmi Piimatööstuse ekspordivõimalusi.

Valdis Noppeli sõnul moodustas eksport eelmisel aastal ettevõtte käibest umbes 8%, peamised sihtriigid olid Läti, Leedu ja Soome. Uute eksporditurgudena nähakse lähiajal Rootsit ja Taanit.

"Eesti turul on Farmi Piimatööstus endiselt number kaks; esimesel kohal on Valio," ütles Noppel.

Piimapuudust tema sõnul karta ei ole, isegi siis, kui mõned piimatootjad tootmise lõpetavad.

"Loomulikult on kahju igast tootjast, kes tööstuse lähipiirkonnas ära kaob, aga alati tuleb vaadata, mis olid selle lõpetamise põhjused. Kriis algas augustis, pool aastat peaks iga ettevõte suutma ise hakkama saada ja pärast seda koos panga toega edasi minna. Meil on praegu väga palju tootjaid, kes tootmismahtu hoopis kasvatavad. Head ajad ja rasked ajad on tegelikult omavahel tasakaalus, sellega tuleb ettevõtjal arvestada. Piimatonni kokkuostuhind ei hakka kunagi olema püsivalt 400 euro ligidal."

Noppel ütles, et kui statistika andmeil maksti eelmisel aastal piimatootjaile tonni piima eest keskmisena 327 eurot, siis Farmi Piimatööstuse keskmine oli üle 340 euro.

"Piima kokkuostjaid on Eestis vähemalt kümme, nii hinna kui maksedistsipliini poolest oleme esikolmikus."