Soome ettevõtjad kuulavad Ida-Virus maad

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi ja Soome suursaadik Kirsti Narinen arutasid eile Kohtla kaevandusmuuseumis, kuidas parandada koostööd, mis on siiani olnud tagasihoidlik. "Tihti unustame ära, et meil on kaks head naabrit. Soomlastelt on meil palju õppida," arvas Noormägi.

FOTO: Peeter Lilleväli

Soome-Eesti kaubanduskoja liikmed tutvuvad kahel päeval Ida-Virumaaga, mis on enamikule tundmatu kant. Praegu võib maakonnas tegutsevaid põhjanaabritest ettevõtjaid lugeda üles kahe käe sõrmedel.

Metallitööstusettevõtted Metalliset ja Fortaco Narvas, mööblitootja TNC-Components Kohtla-Järvel, mõned turismiettevõtted, neist tuntuim mäesuusakuulsusele Kalle Palenderile kuuluv Ontika mõis − ja palju rohkem polegi Soome ettevõtjaid Ida-Virumaal lisada. Miks, kui arvestada Eesti ja Soome väga tihedaid majandussidemeid?

"Pragmaatiline vastus on, et kui tuled Helsingist Tallinna, siis on selle ümbruses piisavalt kohti, kus toimetada. Tekib küsimus, milleks 200 kilomeetrit edasi minna," arutles Soome-Eesti kaubanduskoja esimees, Elisa Eesti ASi tegevdirektor ja juhatuse esimees Sami Seppänen.

"Ühest küljest miks peaks, teisest küljest miks mitte," täiendas ettevõtjate delegatsiooni saatnud Soome suursaadik Kirsti Narinen.

"Miks peaks" on Ida-Virumaa võõrustajate asi kahepäevasel ringsõidul põhjanaabritele selgeks teha ja veenda neid Tallinnas mitte pidama jääma.

Suurem Venemaa pädevus

Seppänen märkis, et Soome ettevõtjad tulid Ida-Virumaaga tutvuma kahel põhjusel.

"Kaubanduskojal on palju liikmeid, kes liiga tihti siin ei käi ega tea sellest regioonist peaaegu midagi. Soovime, et nad saaksid ka sellest Eesti kandist paremini aru. Teiseks tahavad meie liikmed vaadata maakonda selle pilguga, et Harjumaal on kohati tekkinud tööjõupuudus, mis siin nii kriitiline ei ole. Miks ei võiks mingeid asju Ida-Virumaal teha?"

Soome-Eesti kaubanduskojal on umbes 170 liiget, kellest 15 osaleb Ida-Viru väljasõidul, esindades eri tegevusalasid.

"Harjumaal on logistiliselt kergem tegutseda ja praegu on Soome ettevõtjate soovid seal rahuldatud. Aga kui tekib tööjõupuudus või on palgakulud suuremad, hakatakse kaugemale vaatama," arvas Narinen.

Seppäneni hinnangul võiks Ida-Virumaa olla ligitõmbav nendele ettevõtjatele, kes soovivad minna oma toodetega Venemaa turule. "Siin on rohkem oskusteavet, kuidas seda teha, sest Ida-Virumaal on sidemed kultuuriliselt ja logistiliselt Venemaaga kõige tugevamad."

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi võrdles Ida-Eestit Kagu-Soomega: mõlemad on traditsioonilised tööstusregioonid, kus tänu Vene piiri lähedusele on jõuliselt arendatud turismi. Mõlemad piirkonnad on praegu Vene turistide ärakukkumisest oma riigis kõige rohkem kannatanud.

"Kui kuulata, mida arvavad Kagu-Soome ettevõtjad Euroopa suhtumisest Venemaasse, siis nende juttudes tuleb väga selgelt esile, kui tähtis on neile koostöö Venemaaga. Loodame, et need raskused jäävad ajutiseks," rääkis Seppänen. "Samas ei saa seda vaadata mustvalgena, et enne oli kõik hästi ja nüüd on sanktsioonide pärast halvasti."

Sanktsioonidele pole alternatiivi

Narinen ütles, et kui Ida-Virumaal on kahanenud Vene turistide hulk 10-15 protsenti, siis Kagu-Soomes tervelt 40.

"Tegelikult kannatavad Kagu-Soome majutusasutused, restoranid ja poed rubla langusest ning Venemaa enda majanduslikest raskustest isegi rohkem kui sanktsioonidest. Viimased on rohkem kahjustanud toidutööstust. Aga on turiste, kes tulevad nendele toodetele Venemaalt Soome järele ja sanktsioonid töötavad vastupidiselt. "

Suursaadiku kinnitusel ei tekita Venemaa suhtes rakendatud sanktsioonid Soome ühiskonnas vastuolulist suhtumist. "Meile on täiesti selge, et see, mida Venemaa teeb Ida-Ukrainas ja tegi Krimmis, on täiesti vastuvõetamatu. Isegi meie põllumehed pooldavad neid sanktsioone, kuigi ise kaotavad sellest. Poliitiliselt nad näevad, et see on ühise Euroopa nimel ja pole teist võimalust."

Soome ettevõtjate väljasõidu Ida-Virumaale korraldas Soome-Eesti kaubanduskoda koostöös Soome suursaatkonnaga Tallinnas ja Ida-Viru maavalitsusega.

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Hardi Murula lootis, et kontakt Soome ettevõtjatega jääb püsima ning investeerimishuvilised osalevad 15. oktoobril Ida-Virumaa arengukonverentsil, mis seekord keskendub investoritele. "Saadame kutsed Soome ja Rootsi ettevõtjatele, aga vaatame ka ida poole."

Tagasi üles
Back