Kohtla-Järve linnavalitsus kavandab Eesti Vabariigile ettekirjutust

Sompa kaevanduse peahoone kunagisest hiilgusest on viimase viieteistkümne aastaga saanud üha süvenev viletsus. Foto: Kalle Merilai

Kohtla-Järve linnavalitsus teavitas keskkonnaministeeriumi, et kavatseb Eesti Vabariigile kui Sompa kaevanduse peahoone omanikule teha ettekirjutused hoone lagunemise peatamiseks ja selle ümbruses ohutuse tagamiseks.  

"Ehitis on lagunemas, aknad, uksed ja katus puuduvad, välisseinad on halvas seisukorras. Ehitises puuduvad põrandad, kandekonstruktsioonid on halvas seisukorras (vahelaed on augulised, siseseinad lagunevad jne), siseruumid on varisemisohtlikus seisundis. Seinte ääres ning ehitise sees kasvavad puud, mis oma juurtega kahjustavad ehitise konstruktsiooniosi. Võõrastel on takistamata sissepääs ehitisse. Ehitis rikub linna välisilmet ja on ohtlik inimestele," on kirjas linnavalitsuse tänavu 19. mail tehtud Sompa kaevanduse peahoone paikvaatluse aktis.

Kinnistusraamatu andmetel on ehitise omanik Eesti Vabariik; muinsuskaitseameti mälestiste registris on omanikuks märgitud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Viimasele linnavalitsuse kirja saanud keskkonnaministeerium selle ka edastas.

Linnavalitsuse kavandatav ettekirjutus näeb ette, et omanik tagab ehitise vahetus ümbruses ohutuse ja takistab sissepääsu hoonesse, samuti tuleb tagada ehitise korrashoid ja peatada selle lagunemine (taastada aknad, uksed ja katus).

Linn palub abi

"Aknad peavad kinni olema," ütles ministeeriumile saadetud kirja koostanud linnavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialist Aleksandr Keivabu.

Kuidas nii arvukate akende ja muude sissepääsuavadega hoonel need kõik sulgeda tuleks, ei osanud ta öelda.

Kohtla-Järve linnaarhitekt Rita Burenkova ütles, et omanik peab oma vara eest hoolt kandma ja kui kaevanduse peahoone omanik on riik, siis on see riigi kohustus.

"Soovime alustada omanikuga läbirääkimisi selle hoone tuleviku üle − kas see jääb muinsuskaitseobjektiks; kui jah, siis mida teha, et säiliksid vähemalt seinad, mis edasisel lagunemisel võivad ju samuti hakata alla kukkuma. Olukord on iga aastaga halvemaks läinud − kuhu meil siis veel on pöörduda kui mitte otse omaniku poole; linn ise seal ju midagi teha ei saa."

Burenkova sõnul tahab linnavalitsus selle kirjaga hoonele ja sellega seotud probleemidele tähelepanu tõmmata, olgu siis hakatuseks tulemiks linnaametnike ja omaniku esindajate ühine arutelu.

Taastamine on kallis

Hoone omanik on küll riik, ent selle valdaja on OÜ BRD Investment, kes ostis septembris 2006 Sompa kaevanduse territooriumi hoonestusõiguse mõttelise osa vanametalliga tegelenud OÜ-lt Estfort.

Alguses pidas firma plaani maa-ala koristada ja piirata ning tulevikus peahoone restaureerida. 2007. aastal võetigi suurem koristustöö ette, pärast seda pole aga peahoone ümbruses hoone endaga midagi tehtud.

"Teele panime tõkked ette, et autoga sisse ei saaks sõita; naabruses asuva talu pererahvaga on kokkulepe, et nad hoiavad silma peal," ütles firma juhatuse liige Alex Kluge. "On keeruline finantseerida niisuguse hoone kordategemist, millel praeguse seisuga puudub otstarve ja ka konkreetne ettekujutus selle otstarbest."

BRD Investment toimetab territooriumil − kokku on nende valduses 64 hektarit maad − aherainemäest killustikku tootes. See turg on praegu madalseisus, sestap pole ka firmal endal hoone kallale asumiseks piisavalt võimalusi.

Ideid ja plaane hoone tuleviku suhtes firmal Kluge sõnul ikka olevat, aga esialgu ei söandata mõelda kaugemale kui müüride pealt konserveerimisele. Sellegi osas veel tähtaega jutuks ei võeta.

Konserveerimist peab vajalikuks ka muinsuskaitseamet.

Jääb kaitse alla

"Hoone on varemestunud ja halvas seisukorras," tunnistas muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor Kalle Merilai. "Katust pole sellel juba ammu, vahelaed ja kohati ka siseseinad on sisse vajunud, aga osa müüre on praegu veel tugevad ning fassaadielemendid ja räästakarniisid üsna hästi säilinud."

Merilai sõnul pole Sompa kaevanduse peahoone muinsuskaitse alt mahavõtmine jutukski olnud.

"See − nagu ka kaitse alla võtmine − on väga aeganõudev ja keeruline tegevus. Küll on aga võimalik, et tulevikus jääb see ehitis kaitse alla mitte enam hoonena, vaid varemetena."

Merilai hinnangul kannataks hoone − seinte kohati head seisukorda arvestades − isegi praegu veel taastamist. Igal juhul tuleb aga tõsiselt mõelda müüride ja fassaadielementide konserveerimisele, sest selleta seinad püsima ei jää.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Mihkel Loide sõnul koormab riigi kinnisvararegistri andmetel kõnealust kinnistut hoonestusõigus − hoonestusõiguse kaasomanikud on AS Eesti Energia ja OÜ BRD Investment − tähtajaga 50 aastat.

"Hoone korrashoiu eest vastutab hoonestusõiguse omanik. Et neid on kaks, siis tuleb meil veel järelepärimise teel selgitada, kumb ettevõte on reaalselt hoonestaja, ning seejärel saame ettekirjutuse talle edastada," ütles Loide.