Narva eesti maja on koguduse pankroti tõttu ohus

Aleksandri kogudusele kuulunud ajalooline hoone on eesti majale peavarju pakkunud 2002. aastast − kogudus ise on seda maja aktiivselt kasutanud lühemat aega. Foto: Ilja Smirnov

Narva eakate liit pöördus abipalvega kaheksa institutsiooni poole − riigikogu ja presidendini välja − kirjaga, kus palutakse abi Narva eesti maja säästmiseks, kuna seda ähvardab müüki minek, sest hoone kuulus pankrotistunud EELK Narva kogudusele.

"Kuna meid ähvardab pankroti tõttu tänavale jäämine, siis pöördume teie poole suure palvega aidata soetada see hoone (aadressil Vabaduse 20 − toim.) Narva eesti majale kui meie katusorganisatsioonile, et me ei oleks viimased eestlased Narva linnas ning siin säiliks eesti keel ja eesti meel," lõpeb Narva eakate liidu esimehe Tatjana Butakova pöördumine, mille ta suunas kohaliku volikogu, linnavalitsuse, vabariigi valitsuse, riigikogu, vabariigi presidendi ning sotsiaal-, kultuuri- ja siseministeeriumi aadressil.

Eestikeelne keskkond

"Narva eakate liidu suhtluskeel on eesti keel, tänu millele on meiega liitunud ka paljud teiste rahvuste eestimeelsed esindajad, et suhelda eesti keeles," öeldakse kirjas.

Pöördumises meenutatakse hoone ajalugu. Juba enne sõda kuulus see luteri kogudusele. Pärast sõda, alates 1945. aastast, asus hoones ainuke eesti õppekeelega keskkool, hiljem laste muusikakool.

Narva eesti seltsi esimees Ants Liimets, kes on ühtlasi linnasekretär, kaldub arvama, et eesti majale − mis on katusorganisatsioon peale eakate liidu ja eesti seltsi ka Mementole ja Vana Narva seltsingule − käiks üle jõu nimetatud hoone enesele soetamine. Liimets ütles, et pole raha ei hoone väljaostmiseks ega selle hilisemaks ülalpidamiseks.

Hoone on hinnatud 250 000 eurole, aga tema tegelik väärtus on Liimetsa hinnangul palju kõrgem, sest see on päris heas korras. Narva eesti selts on MTÜ, mille eelarve on 8000 ja koos annetustega 11 000 eurot aastas. Liimets meenutab, et selts on maksnud maja kommunaalmaksudest seni 15 protsenti, mis on talvekuudel 150-170, st talvel on kogu maja kommunaalkulud üle 1000 euro.

Liimets ütles, et praegu käib selts ikka Vabaduse tänava majas koos ja ollakse ainsad, kes maja valvavad.

Aleksandri kogudusele kuulunud ajalooline hoone on eesti majale peavarju pakkunud 2002. aastast − kogudus ise on seda maja aktiivselt kasutanud lühemat aega. Hiljem asusid seal ka koguduse õpetaja Villu Jürjo avarad eluruumid.

Kuidas on Narva eestlusele mõjunud Narva Aleksandri koguduse pankrot?

"Meile võib koguduse pankrot tähendada, et Narva eesti maja peab tegevuse lõpetama. Aleksandri kiriku hoone pärast ma väga ei muretseks, see on hoone, mida keegi naljalt ära ostma ei hakka − see jääb ilmselt riigile. Narva linn võiks võtta selle endale kontserdisaaliks. Kirikuhoone tagastamise ja SA Narva Aleksandri Kirik loomise idee oligi see, et sinna tuleb kontserdisaal. Jürjod lõid MTÜ Narva Kontsert ja nende soov oli igati, et ainult kogudus seda kamandaks − et mitte linn ei hakkaks seal kontserte korraldama," rääkis Liimets.

Linn pakub endist koolihoonet

"Olen küll võitlev ateist, aga ma ei võitle kunagi ei kirikuhoonete ega usklikega. Kahjurõõmu ma seega ei tunne, vaid viha Villu vastu, kes sellisel asjal lasi sündida. Ja samuti ei saa aru, kuidas üldkirik lasi ühe oma kogudustest pankrotti," lisas linnasekretärist eesti seltsi esimees.

Narva linnapea Eduard East tunnistas, et on pöördumise kätte saanud, ent mingeid lahendusi hetkel ei näe.

"Meil on olnud jutt endisest koolihoonest, kuhu tahame MTÜd paigutada. Eesti maja hoone ja Aleksandri kiriku sattumine pankrotipessa on loomulikult ebameeldiv, aga tegu on pankrotiprotsessidega, kuhu me ei saa sekkuda. Linn pole mõelnud, mis neist hoonetest saab, sest asi on nii EELK kui kultuuriministeeriumi haldusalas ja meie poole pole seni keegi eraldi selles küsimuses pöördunud. Aga see küsimus on südames," ütles East.

Narva Aleksandri koguduse eakas esimees Ülo Korjus tuletas meelde, et kogudus lubas oma majas seltsidel tasuta tegutseda, seega ei usu ka tema, et eesti maja suudaks ajaloolise hoone enda valdusse saada.

"Nii kogudusemaja kui suur kirikuhoone seisavad ja ootavad sügist, aga sügisel tuleb keskküttetorustik läbi puhuda, kõik süsteemid talveks ette valmistada − kes maksab? Praegu oli vaja kontrollida tuletõrjesüsteemid, see läks maksma üle saja euro, mille maksin omast taskust. Võib-olla tulevikus keegi kompenseerib. Seda oli vaja teha, muidu tulevad inspektorid ja teevad trahvi," rääkis Korjus.