Kukruse mõisa peahoone kipub lagunema

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõisa peahoone seintelt pudeneb krohvi ja värvi.
Mõisa peahoone seintelt pudeneb krohvi ja värvi. Foto: Kalle Merilai

Muinsuskaitseinspektori esitatud ettekirjutuse eelnõus on puudustena märgitud nii murenevat fassaadi, ohtlikuks muutunud rõdu ja ära vajunud vihmaveerenne kui ka koristamata puulehti ja umbrohtunud munakiviteed. 

Karniisidelt, seintelt ja korstnapitsidelt pudeneb krohvi ja värvi. Aknaümbristel on pragusid ja pudeneb krohvi, kohati on need varisemisohtlikud. Rõdud on pragunenud ja varisemisohtlikud, vihmaveerennid on ära vajunud, vihm sajab neist üle ja kuna sokli ääres on kalle hoone poole, voolab vesi sinna ja imbub keldrisse. Soklil on krohv lahti. Keldrikorrusele viivad trepid on murenenud, keldrikorruse ustel on niiskuskahjustusi.

Sellise loetelu edastas muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor Kalle Merilai Kohtla vallavalitsusele.

Veel märkis ta, et mullused lehed on keldriakende aukudest koristamata, hoone taga vedelevad prügikotid, hoone ümbruse kiviteed on umbrohus ja kivid kohati lahti ning muru on halvasti hooldatud.

Pikalt aega ei anta 

Ettekirjutuse eelnõu kohaselt tuleb rõdu ja aknaümbriste varisemisoht likvideerida ja lehed koristada kohe, vihmaveerennide kordategemiseks ja vihmavee hoonest eemale juhtimiseks antakse aega septembri keskpaigani. Kuu aega hiljem peab valmis olema vertikaalplaneeringu projekt, et vundamendiäärse sillutise kalle õigeks muuta. Ülejäänud töödeks antakse aega poole aasta jagu.

Loetletud tööde tähtajaks tegemata jätmine võib ühtekokku tuua vallale kaasa 11 000 eurot sunniraha.

"Hoone esikülje rõdu üks nurk on murenenud ja sealt võib midagi kellelegi pähe kukkuda," ütles Merilai, et hakatuseks tulebki sealt lahtised tükid ära võtta, seejärel aga juba restaureerimisele mõelda. "Ka aknaümbrised tuleb kiiresti korda teha, et nende olukord veel hullemaks ei muutuks."

Vihmaveerennid on tema sõnul nõnda ära vajunud, et vihm sajab neist lihtsalt üle - eriti maja tagaküljes - ning räästast allavoolav vesi jookseb keldrisse.

"Vertikaalplaneering on kõige tähtsam asi, mis tuleb ära teha - et vesi majast eemale juhtida ja edasisi kahjustusi vältida," rõhutas ta.

Vald võtab hinnapakkumised

"Kohati on inspektoril õigus," tunnistas Kohtla vallavanem Etti Kagarov. "Lahtise sokliserva kordategemiseks võtsime juba hinnapakkumised, ka rõdude jaoks on plaanis seda teha. Tõenäoliselt kavatseme nende tööde tegemiseks ka muinsuskaitseametilt toetust küsida - avalduste esitamise tähtaeg on 30. september."

Vihmaveerennide kohta ütles Kagarov, et nende äravajumisest ta varem ei teadnud.

"Seda teadsin küll, et rennid on puulehti täis ja need tuleb ära puhastada, vastava kirja mõisasse ka saatsime. Kui need ka vajunud on, siis on asi tõsisem - arvan, et talvel võis jää rennide liitekohad lahti pressida ja nüüd tuleb vesi sealt läbi."

Mis puutub vihmavee keldrisse valgumisse, siis seda probleemi on Kohtla vald Kukruse mõisas varemgi lahendada üritanud, päriselt korda pole asja aga seni saadud.

"Ma ei vaidle, et mõisahoonega on probleeme ja need asjad tuleb korda teha, aga märkused muru kohta - mis on korralikult niidetud, ehkki seal on ka umbrohtu sees -  tekitavad küll küsimuse, kuidas see kaitsealust hoonet kahjustab," ütles Kagarov. "Munakivitee lahtised kivid samuti - autod ikka lükkavad vahel mõne kivi lahti, paneme selle jälle oma kohta tagasi - mida muud me nendega teha saame, tsemendiga ju kinnitada ei tohi."

Valla ehitusnõunik on lubanud esitatud nõudeid ja probleemide lahendamise võimalusi lähemal ajal muinsuskaitseinspektoriga põhjalikumalt arutada, pärast mida võetakse hinnapakkumised ja vaagitakse, mida oleks võimalik tuleva aasta eelarvest ära teha.

Ehitaja praak lööb välja

"See maja on hooldamata," tõdes Kalle Merilai. "Ei saa öelda, et vald seal midagi teinud oleks  - vihmaveerenne on parandatud, lahtised katusekivid kinnitatud ja ühtteist veel -, aga teha tuleb veel päris palju. Maja tuleb korras hoida mitte ainult sisemiselt, vaid ka väliselt. Tõsi, kõik vead pole tagasihoidliku hoolduse süü, väga palju on ka ehitusaegset praaki."

Merilai sõnul pole esitatud ettekirjutuse eelnõu eemärk karistada, vaid asi tuleb korda saada.

"See maja laguneb nii intensiivselt, et veel kolm-neli aastat ilma korraliku hoolduseta - ja ongi lagunenud," märkis ta.

Ehitusaegse praagi pärast on vald pidanud Kukruse mõisa peahoonet juba mitut puhku remontima. Garantiiajal andis pisut tuge kindlustus - hoonet ehitanud firma oli selleks ajaks juba pankrotis -, nüüd tuleb puhtalt valla rahakotiga hakkama saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles