Kukruse mäe liigutamine ajab rahva ärevile

Ekspertide sõnul on Kukruse mäe ümberpaigutamiseks kavandatud kaks aastat lühike aeg; kohalikule rahvale, kes ehitustandri naabruses elab, on see aeg vägagi pikk. Foto: Matti Kämärä

Inimeste hirmude leevendamiseks lubati tööde ajaks paigaldada õhuseirejaam ja töötada välja häiresüsteem.

Õhku ja põhjavett reostava süttimisohtliku Kukruse aherainemäe ohutuks muutmiseks kaalusid keskkonnamõju hindajad osaühingust Alkranel mitut varianti. Neljapäeval tutvustati nende häid ja halbu külgi kõigile, kes asja vastu huvi tundsid ning avalikule arutelule tulid.

Ohtlik põhjaveele ja õhule

Keskkonnamõju hindamisele eelnenud uuringutest ilmnes, et kuni 0,8 meetri sügavusel on mäe temperatuur kuni 46 kraadi, 1,6 meetri sügavusel kuni 99 ja 5 meetri sügavusel kuni 102 kraadi. Mineraloogilise analüüsi põhjal hinnati, et ladestu tuumas oleva kuumenemiskolde temperatuur on ületanud 800 kraadi.

"Kohtades, kus temperatuur on püsivalt üle 300 kraadi, toimub utmine põlevkiviõliks ja poolkoksiks − nagu õlitehases," ütles keskkonnaekspert Alar Noorvee.

Hinnanguliselt umbes kaheksa protsenti mäe mahust ehk 64 000 m³ moodustab naftasaadustega reostunud materjal.

Kuigi kahel korral leegiga põlenud mägi on mitukümmend viimast aastat rahulik püsinud, eraldub sealt kahjulikke ühendeid nii õhku kui põhjavette. Kümne meetri sügavuselt leiti uuringute käigus väga tugevalt õliga reostunud vett − ja kuigi valdavalt võetakse joogivett sügavamast põhjaveekihist, võib veest raskem õli mööda lõhesid hõlpsasti sinnagi valguda. Suure tõenäosusega liigub see reostus lõpuks Pühajõkke.

Need gaasid, mis õhku eralduvad, praegu mäest palju kaugemale ei jõua, ent mäel viibimise on asjatundjad tervisele ohtlikuks hinnanud.

Selge, et niisugune keskkonnaohtlik mägi endisel kujul enam püsima jääda ei saa.

Ohutult naaberkinnistule

Mäe täielik äravedamine oleks kõige kallim variant, pealegi kaoks siis piirkonnale iseloomulik maamärk.

Mäge praegusel kohal ohutuks muuta püüdes ei saa tulemuses põrmugi kindel olla. Sest ümber mäe maasse rajatav sulundsein, mis õhu juurdepääsu peaks takistama, hakkab mingi aja möödudes suure tõenäosusega murenema, mäele katteks pandavad kihid tõenäoliselt samuti.

Kõige mõistlikumaks hinnati mäe ümberladestamise variant − eelistatult kagu suunas, mis oleks natuke odavam, ent kuna seal on eraomandis kinnistu, siis ei välistata ka põhja suunda, kus on riigimaa.

Igal juhul tuleb uue mäe all kõigepealt vana kaevanduskäigu lagi lõhkamisega alla lasta, et aluspõhi püsivaks muuta. Alar Noorvee toonitas, et kindlasti ei ole jutt kõigi kaevanduskäikude lõhkamisest, vaid ainult peakäigust. Ja loomulikult tuleb väga põhjalikult arvestada, et kannatada ei saaks lähikonnas asuvad hooned (nendeni on umbes sada meetrit) ega maantee (selleni on 80 meetrit).

Järgmisena on vaja uue mäe alus põhjalikult tihendada ning seejärel võibki mäge liigutama hakata. Kogu materjal tõstetakse ümber, see, mis on kuum, jahutatakse maha; see, mis tugevalt reostunud − hinnanguliselt 8% mäe mahust −, veetakse minema (tõenäoliselt Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskusse). Uut mäge ladestades tihendatakse materjali sedavõrd, et õhk sinna enam ei pääseks.

Ennekõike põhjavee kaitseks tuleb uus mägi katta bentoniit- ja drenaažimattidega, seejärel külmakaitsekihi ning pinnasega.

Kõik need tööd kestaksid kuni kaks aastat ja läheksid maksma umbes kaheksa miljonit eurot. Raha annab Euroopa Liit.

Vaja on kriisiplaani

"Mis meist saab, kui need tööd pihta hakkavad?" küsis Kukrusel elav naine, kel veel liigagi hästi meeles tee-ehitusega kaasnenud müra ja tolm.

"Viige see mägi üldse minema," ütles üks.

"Meile ei tule sealt mingit haisu, pole vaja midagi ette võtta," leidis teine.

"Kuidas ei tule haisu − kui tuul on mäe poolt, ei saa aknaid üldse lahti hoida," vaidles kolmas vastu.

"Viige inimesed siit ära − ja siis tehke, mida tahate," pahandas neljas.

Mäe liigutamise tulemusena tõenäoliselt tugevnevat haisu peljatakse naabruses vähemgi kui töödega kaasnevat müra ja vibratsiooni.

Alar Noorvee väitel jääks ehitustööde tavapärane müra nõrgemaks kui maanteelt kostev liiklusmüra.

Tõsi, mõningatel puhkudel on mäega seonduv müra ja vibratsioon tugevam: kui kaevanduskäiku lõhatakse ja mäe aluspinda tihendatakse. "Aga sellised tööd ei kesta pikalt," lohutas ta.

Mäe avamisega paratamatult suurenev õhusaaste peaks keskkonnaekspertide hinnangul valdavalt hajuma enne elamuteni jõudmist − ka siis, kui on kõige ebasoodsamad hajumistingimused.

"Kukruse asulasse võiks tööde ajaks paigaldada püsimõõtejaama," pakkus Noorvee. "Igaks juhuks võiks ka häiresüsteemi välja töötada, ent inimestel kindlam tunne oleks."

Kohtla valla keskkonnanõunik Margit Juuse toonitas vajadust teha töid koostöös terviseameti ja päästeteenistusega.

"Kriisiplaan peaks olema samuti igaks juhuks välja töötatud − projekti osana, mitte nii, et kui midagi peaks juhtuma, jääb kõik omavalitsuse kaela," ütles ta.