Kolmandik Jõhvist sai kindlama elektrivarustuse

Uut kaugjuhitavat alajaama esitledes püüdis Jaanus Tiisvend värvika kirjeldusega manada silme ette pilti sellest, mismoodi vana jaam välja nägi. Foto: Matti Kämärä

Elektrilevi võttis eile vastu värskelt valminud Jõhvi-Ida piirkonnaalajaama, mis parandab elektrivarustuskindlust umbes kolmandikul Jõhvi linna majapidamistel ja ettevõtetel. 

Malmi tänavas paikneva Jõhvi-Ida alajaama seadmed olid pärit aastast 1964, uuemad aastast 1972.

"Tavaliselt rekonstrueerimegi alajaamu nende vanuse pärast, siin oli aga lisaks veel see omapära, et jaotusseadme ja trafode läbilaskevõime oli piiratud ning ei võimaldanud enam uusi liitujaid võrku ühendada. Uued trafod on vanadest kaks korda võimsamad ning kui keegi liituda tahab, saab seda üsna väikeste ehituskuludega teha," rääkis Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend.

"Kõik seadmed asuvad nüüd hoones sees, mis tähendab, et ilm neid enam ei mõjuta."

Jõhvi-Ida 35/6-kilovoldine piirkonnaalajaam on Ida-Virumaa elektrivõrgu oluline sõlmpunkt.

"See on nagu püramiidi alustala, millelt saame minna edasi väikseid võrke tegema," iseloomustas Tiisvend. "Nüüdisaegsed elektrivõrguseadmed on kaugjuhitavad, võimaldavad riketele kohe reageerida ning avastada rikkekohti ja taastada klientidel elektrivarustuse oluliselt kiiremini. Alajaamas on väikesed arvutid, mis pidevalt andmeid edastavad − kohapeal ei pea olema ühtegi inimest, kui just pole tegemist mõne sekkumist vajava rikkega."

Jõhvis viimastel aastatel sagedased elektrikatkestused saavad minevikuks − vana alajaam kui üks potentsiaalne rikete allikas on nüüd kadunud.

Rikkeid üha vähem

Rahastamisotsuseid tehes lähtub Elektrilevi objekti klientide arvust ja ühiskondlik-majanduslikust tähtsusest (näiteks haiglad ja koolid asuvad kodutarbijast eespool), võrgu vanusest ja seisukorrast ning keskkonna- ja ilmastikutingimustest.

Tiisvendi sõnul asub 60 protsenti Elektrilevi liinidest hajaasustusega territooriumil, kliente on selsamal alal aga vaid 13 protsenti ning võrku läbivast elektrist tarbivad nad kõigest neli protsenti.

"Ida-Virumaa on õnneks tänu oma tööstuspiirkondadele ja lähestikku asuvatele linnadele suhteliselt kontsentreeritud piirkond ja hajavõrku on siin vähem kui mujal Eestis," märkis ta.

Tugevatest tuultest ja tormidest tingitud elektrikatkestusi on siinkandis üsna vähe. Rikete arv Ida-Virumaal on aasta-aastalt vähenenud: 2011. aastal oli neid 925, mullu 677.  Rikete likvideerimine on pidevalt kiiremaks muutunud ning tänu headele ümbertoite võimalustele on kliendid märksa lühemat aega elektrita, kui seda kulub rikke likvideerimisele.

Kaks miljonit eurot aastas

Elektrilevi on investeerinud oma võrkude töökindlusse Ida-Virumaal keskmiselt kaks miljonit eurot aastas. Nüüd, mil suuremad objektid valmis, jääb summa mõnevõrra väiksemaks.

"Jõhvi teises alajaamas on vaja veel ühed seadmed välja vahetada, see on meil järgmise viie aasta plaanis. Uusi alajaamu pole praeguse seisuga rohkem vaja ehitada, küll aga on plaanis Kohtla-Järve linna elektrivõrk kahe aastaga automatiseerida. Linna ümber olevad paljasjuhtmelised madalpingeliinid paneme õhukaablisse, keskpinge õhuliinidele paneme automaatlülitid − igal pool ja kõiki liine maa alla viia pole majanduslikult mõistlik," rääkis Jaanus Tiisvend.

Vana elektrijaama maatasa lammutanud ja uue üles ehitanud ASi Merko Infra juhatuse liige  Boris Tehnikov ütles, et nende firma on rekonstrueerinud juba vähemalt 30 alajaama ning käsil on mitu järgmist seesugust projekti.