Kirikupea arvates survestatakse Aleksandri kiriku müükipanekuga riiki

Peapiiskop Urmas Viilma sõnul on küsimus selles, kas Aleksandri kiriku kui eestluse sümboli eest Narvas peab võitlema kirik või riik. Foto: Ilja Smirnov

EELK Narva Aleksandri koguduse võlausaldajad rabasid avalikkust suurel neljapäeval teatega, et ajalooline kirik pannakse alghinnaga pool miljonit eurot oksjonil müüki. Luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma ütleb, et tegu on teadliku manipulatsiooniga, sest pankrotihaldur kuulis, et riik ja kirik võivad saavutada kokkuleppe, ja nüüd üritatakse oksjoniteatega hinda üles kruvida.

Cavere õigusbüroo jurist ja juhatuse liige Kerli Kase, kes on ka Aleksandri koguduse kohtus seljatanud firmade ASi Eviko ja OÜ Connection volitatud esindaja ning Aleksandri koguduse pankrotimenetluse toimkonna liige, ütles Põhjarannikule, et praegu on selge, et kirikuhoone müük oksjonil tuleb.

Pühadekingitus

Seni on rõhutatud, et kirikuhoonet püütakse müükipanekust esialgu säästa − nagu ka kalmistut. Tõsi, juba mullu 10. detsembril ilmunud artiklis "Aleksandri koguduse vara pole kolmel oksjonil ostjat leidnud" tunnistas Kase, et ilmselt ei ole võlausaldajaid võimalik rahuldada kirikut müüki panemata.

Alates eilsest, 28. märtsist ilutseb oksjoniportaalides teade Aleksandri kiriku hoone müügi kohta (vt oksjonikeskus.ee ja varad.ee). Osalejad peavad tasuma esmalt tagatisraha, mis on 10 protsenti alghinnast − st käesoleval juhul 50 000 eurot. Kase ütles Põhjarannikule, et kui keegi ei registreeru oksjonil osalejaks, arutatakse, mis edasi saab, kas hinda langetatakse või minnakse edasi sama alghinnaga.

Kase tunnistas, et teab paar nädalat tagasi toimunud koosolekust, kus selgus, et riik, Eesti Kontsert ja EELK võivad kokkuleppele jõuda, aga märkis, et kuuldud jutt oli liiga hüpoteetiline.

Peapiiskop Urmas Viilma, kes oli sunnitud Aleksandri kiriku müügiteate tõttu vastama ülestõusmispühade ajal mitmete ajakirjanike küsimustele, mis polnud üldse pühadeteemaga seotud, tunnistab, et temal on häbi.

Viilma meenutas, et kaks nädalat tagasi oli siseministeeriumis kohtumine, kus ümber laua olid kõigi SA Narva Aleksandri Kirik osapoolte esindajad − Narva linna, siseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi esindaja, EELK Kiriku Varahalduse juht −, aga ka peapiiskop ise, pankrotihaldur ning mõned ametnikud, näiteks muinsuskaitseametist.

Tuleb kontserdisaal?

"Kõik asjapulgad olid ümber laua. Seal oli Eesti Kontserdi (EK) juht Jüri Leiten, kellega olime käinud Narvas kirikut vaatamas. Me leppisime kokku, et kujundame Narva kiriku asjus ühise seisukoha − võttes aluseks Peterburi Jaani kiriku juures toimunu/tehtu − ning korraldame kohtumise kultuuriministriga ja pakume selle kontseptsiooni välja," meenutab Viilma.

Peapiiskopi sõnul kuulis pankrotihaldur, kes esindab võlausaldajaid, võimalikust kokkuleppest. "Suure neljapäeva hommikul saatis Jüri Leiten mulle kirja, et vaatame üle ning pärast pühi läheme ja lepime ministriga kokku. Minul on küsimus: kui võlausaldaja teadis, et me tegelikult hakkame uut kontseptsiooni välja töötama, miks ta ei kannatanud seda ära oodata? Miks võlausaldaja pidi selle hinna pauhti paika lööma − pannes meile sellega selgelt ette, et kui Eesti Kontsert hakkab seal koos kirikuga toimetama, räägime just poolest miljonist?" küsib kirikupea.

Peapiiskopi sõnul on küsimus ka selles, kas Aleksandri kiriku kui eestluse sümboli eest Narvas peab võitlema kirik või riik. Kirikupea arvates ei mõista kultuuriministeerium, kellega kirikul võiks olla enim kokkupuutepunkte, et asjad pole nii lihtsad, et EELK müüb mõne oma kinnistu ja päästab sellega Eesti suurima pühakoja − pealegi käiks selle pidamine kohalikule tillukesele kogudusele nagunii üle jõu.

"Vabandust, sellised väited on nii asjatundmatud. Kiriku eelarvesse OÜ-lt Kiriku Varahaldus laekuv tulu on üldse 400 000 eurot aastas. Ja selle eest me peame usuteaduste instituuti, konsistooriumi ja kõiki muid allasutusi üleval. Kust see raha tuleb?" arutles Viilma.

Ja lisas, et kogu vastutust üldkiriku kaela veeretades ei mõisteta, et EELKs on kogudused autonoomsed ja kui allkirjaõigusega koguduse esindaja Villu Jürjo tegevuse tõttu läks kogudus pankrotti, siis kirikuhoonet välja ostes ei aita riik kuidagi kirikut, sest pankrotivara ei kuulu enam kirikule.

"Sihtasutust Narva Aleksandri Kirik ei algatanud kirik, vaid riik võttis juhtohjad kirikuhoone taastamises enda kätte. Loomulikult kirik kaasati. Sihtasutus töötab ka praegu ja maksab pangale laene tagasi. Sihtasutuse eesmärk on ju endine: ehitada see kirik üles, teha temast kultuuriobjekt ja säilitada seal sees kiriklik tegevus. Sihtasutusega pole midagi juhtunud," rääkis Viilma.