Uue staadioni lukk käib harva lahti

See pilt on tehtud sel teisipäeval ideaalsel trenniajal − kella poole viie paiku õhtul. Staadionil ei olnud hingelistki ja värav oli lukus. Foto: Peeter Lilleväli

Eelmisel sügisel valminud Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi staadionil on nii spordiklubid kui -harrastajad saanud trenni teha vaid silmadega läbi piirdeaia, kuna staadioni kasutamise korda ja ajakava pole siiani õnnestunud teha. 

Lõuna elamurajoonis paikneval staadionil on pärast rekonstrueerimist kunstmuruga 40x70meetrine jalgpalliväljak, tartaankattega jooksuring, sprindisirge, korvpalli- ja võrkpalliväljakud, hüppekastid ja kuulitõukesektor ning võimlemislinnak. Paigaldati ka valgustus ja valvekaamerad. Staadioni rajamine läks maksma üle 600 000 euro. Lõviosa sellest tuli Euroopa Liidult, kuid raha panustasid ka Kohtla-Järve linn ja Kohtla vald.

Spordiklubid seni aia taga

Et Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonnas on nüüdisajastatud kergejõustiku- ja jalgpallistaadionide põud, siis ootasid selle valmimist peale Järve gümnaasiumi õpilaste ka mitmed kohalikud spordiklubid ja -harrastajad. Ometigi ei ole neil koolitundidevälistel aegadel ega ka nädalavahetustel siiani õnnestunud seal treenida.

Ida-Viru suurema jalgpalliklubi JK Järve üks eestvedajaid Andrei Škaleta sõnas, et staadioni valmimist oodati pikisilmi. "Paljud Järve linnaosas elavad poisid on pidanud sügisel ja kevadel trennis käima Ahtme gümnaasiumi staadionil. Lootsime juba eelmisel sügisel, et nüüd ei pea nad pikki sõite enam tegema ja saavad oma linnaosas harjutama hakata, ent seni ei ole see õnnestunud. Lubatakse muudkui ajagraafikuid kooskõlastada. Aga ma ei saa aru, miks see asi nii pikalt venib," ütles ta, lisades, et kuigi Järve gümnaasiumi väljak on normaalmõõtmetest väiksem, sobib see trenni tegemiseks ja 8:8 vastu mängimiseks väga hästi.

Škaleta sõnul kasutaks nende klubi staadioni nii argi- kui ka puhkepäevadel. Lisaks JK Järvele on staadionil treenimise vastu huvi tundnud ka teised Kohtla-Järve vutiklubid, nagu Viru Star ja Zenit.

Selgust uue staadioni kasutamise võimaluste kohta pole ka kergejõustikuklubi Atleetika treeneril Aleksandr Hvorõhhil. "Kohtla-Järvel oleme seni pidanud leppima vanalinnas oleva staadioniga, aga see on sellises seisus, et seal kiiresti jooksmine võib lõppeda traumaga," ütles ta.

Hvorõhhi sõnul tooks uus staadion kergejõustikuga tegelema ka hulganisti harrastajaid. "Ta asub ju ideaalses kohas, otse suure elurajooni juures. Paljudel inimestel tekib sellist ilusat staadioni nähes tahtmine ka ise end liigutama hakata, staadion peab olema neile avatud," on kogenud treener veendunud.

Direktor pelgab vandaale

Järve gümnaasiumi direktor Anne Endjärv selgitas, et staadion on rajatud eelkõige siiski gümnaasiumi jaoks, kellel on kohustus seda ka hooldada ja kaitsta vandaalide eest. Ta tõi näiteks, et eelmisel aastal ehituse lõppjärgus, kui ehitajad omavahel tülli läksid ja üks neist osa piirdeaiast minema viis, lõhuti ühe ööpäeva jooksul üks korvpallirõnga konstruktsioon ja jalgpallivärav. "Veel enne remonti, kui staadionil aeda polnud, magasid joodikud ühtelugu staadionil ja kaugushüppekastist tassiti liiv nädalaga minema," on Endjärv mures, et kui uue staadioni väravad kõigile soovijaile lahti teha, ei jää uuest ammu oodatud staadionist peagi suurt midagi alles.

Endjärve sõnul ei kavatse gümnaasium spordiklubide jaoks staadioniväravat lukku jätta. Ent koos ajagraafiku koostamisega soovib ta sõlmida ka sellised lepingud, mille järgi klubid vastutaksid staadioni säilitamise eest.

Staadioni valmimisega ei saanud gümnaasium Endjärve sõnul linnavalitsuselt mingit lisaraha ei selle hooldamiseks ega valvamiseks. Tema arvutuste järgi ei kata klubide makstav linnavõimude kinnitatud sümboolne tasu isegi pärast trenni pesemisega seotud vee- ja elektrikulusid. "Ma ei näe ka praegu võimalust, kuidas saaks peale klubide üksikuid harrastajaid staadionile lubada või nädalavahetustel staadioni avatuna hoida," ütles ta.

Vähese suhtlemise viga

Kohtla-Järve linnavalitsuse kultuuri ja spordi peaspetsialisti Kristiine Agu sõnul rekonstrueeriti staadion eesmärgiga, et seal toimuksid nii kehalise kasvatuse tunnid kui spordiklubide trennid ja ligipääs oleks tagatud ka harrastajatele.

Samas tunnistas ta, et staadioni kasutamise ajagraafiku ja hinnakirja koostamise peale on kulunud loodetust rohkem aega. "Aga me võtame selle lähiajal tõsiselt ette ja loodetavasti pääsevad kõik soovijad peagi staadionile," sõnas ta.

Linnapea Jevgeni Solovjovi hinnangul on säärane olukord tekkinud puuduliku suhtlemise tõttu. "Mina olen seisukohal, et mida rohkem seda staadioni kasutatakse, seda parem. Need takistused, mis praegu on tekkinud, on kindlasti võimalik ületada. Kui on vaja katta mingeid lisakulusid, siis tuleb seda arutada," leidis ta.