Olümpiapiletit pole veel ühelgi Ida-Viru sportlasel

Anžela Voronova olümpiale pääs sõltub sellest, kas laskmise rahvusvaheline föderatsioon annab Eestile erikutsega ühe koha ja kui annab, siis kellele kolmest kandidaadist. Foto: Ilja Smirnov

Rio de Janeiro suveolümpiamängud on kujunemas  esimesteks sel sajandil, kuhu osalema ei pääse ükski Ida-Viru sportlane.

Alates 2000. aastast on kõikidel suveolümpiamängudel stardis olnud ka idavirulased või siit pärit sportlased. Viimati, neli aastat tagasi Londonis, võistlesid näiteks laskja Anžela Voronova ja kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko.

Kolm kuud enne Rio mängude algust on koha Eesti olümpiakoondises taganud juba 31 sportlast, kuid idavirulasi nende seas pole ning tõenäosus, et järelejäänud aja jooksul õnnestuks sinna pääseda, sulab aina pisemaks.

Voronova saab loota vaid  erikutsele

Eesti laskjatel olümpiakohta välja võidelda ei õnnestunud. Küll aga taotleb Eesti laskurliit selle ala rahvusvaheliselt föderatsioonilt ühte kohta erikutsega ehk wild card'iga. Liidu tegevdirektor Meelis Loit sõnas, et kuigi tõenäosus, et koht saadakse, on olemas, ei ole keegi seda Eestile lubanud.

Aprillis olümpialinnas Rios toimunud maailma karika etapi tulemuste alusel taotletakse kohta kas naiste standardharjutuses, meeste olümpiakiirlaskmises või jahilaskmises. Et maailma karika etapil sai eestlastest parima, 21. koha kiirlaskja Peeter Olesk, siis on tema Loidi sõnul nimekirjas esimene, talle järgnevad 26. koha saanud Voronova ja sama kohaga leppima pidanud jahilaskur Andrei Inešin.

Voronova treener Aleksandr Makarov tõdes, et otsuse, kas ja kes Eestist eriloaga olümpiale saab, teeb rahvusvaheline alaliit selle alusel, millisel alal on võimalik osalejaid juurde lubada. "Sellest lähtudes ei ole minu hinnangul kahjuks ei  Anžela Voronova ega ka  Peeter Oleski võimalused eriti kiita. Neil aladel on normi täitnuid niigi palju ja oma piirid seavad tiirud.  Ilmselt läheb olümpiale eriloaga, nagu juba mitmel varasemalgi korral, jahilaskur Inešin," arvas ta, lisades, et selgus peaks saabuma hiljemalt mai lõpus.

Makarov märkis, et kuigi olümpiale pääsemise võimalused on muutunud õhkõrnaks, valmistub Voronova praegu nendeks ikkagi varasema plaani järgi. "Lootus sureb viimasena. Olümpiamängud on olnud suur eesmärk, kuid me ei heida meelt, kui ei pääse sinna. Usun, et ka Anžela tahab veel laskmises üht-teist tõestada," arvas treener.

Samas tõdes Makarov, et laskmises muutub konkurents iga aastaga aina tihedamaks ja ühtlasemaks. "Maailmas on naiste seas praegu ligikaudu poolsada tipplaskjat,  kellest igaüks on võimeline võitma mis tahes võistlust, kuid võib jääda ka neljandasse kümnesse.  Kõik oleneb pisiasjadest. Ja samal ajal tuleb nooremaid konkurente iga aastaga juurde," kirjeldas ta, kuivõrd kitsaks on tipus läinud.

Aprill ei toonud Latinit Riole lähemale 

Narva visa triatleedi Aleksandr Latini pikk ja katsumusterohke teekond Rio suunas ei pruugi viimaste tulemuste põhjal sihile viia. Kui eelmisel sügisel ja tänavu varakevadel jõudis ta maailma karika etappidel teise kümnesse ja kolmanda algusesse, siis viimased võistlused on läinud loodetust pisut kehvemini. See on tähendanud soovitust lahjemat punktisaaki ning märkimisväärset tõusu olümpiale pürgivate triatleetide pingereas pole õnnestunud teha.

Viimasel etapil Lõuna-Aafrika Vabariigis sai ta 31. koha ja on aprilli lõpu seisuga reitingus 77. kohal. Et olümpiale pääseb 55 paremat, kuid ühest riigist mitte üle kolme sportlase, oleks vaja pingereas tõusta 10-12 kohta. Olümpiale minejate nimekiri läheb lukku juba 15. mail. Viimane võimalus seisu parandada on Latinil Itaalia etapil, kus tuleks jõuda kolme hulka, mis on aga hirmkõva ülesanne.

Pisut rohkem on olümpianormi täitmisega aega Jõhvi teivashüppajal Reena Kollil.  Tänavu talvel Eesti rekordi 4.31ni viinud Koll peaks hiljemal 11. juuliks saama jagu kõrgusest 4.50.

19sentimeetrine rekordiparandus oleks ühelt poolt tohutu suur arengusamm, mida peavad reaalseks vaid paadunud optimistid. Samas on teivashüpe selline ala, et kui tehnilised üksikasjad lähevad täkkesse ja harjumine jäigemate teivastega õnnestub, ei oleks ka nii järsk isikliku tipptulemuse parandamine sugugi võimatu. Treenerist isa Hanno Koll on kinnitanud, et füüsiliste võimete poolest on Reena selliseks hüppeks võimeline.