Kuremäe klooster hakkas elektrit tootma

Eelmise kümnendi keskel võeti Kuremäe nunnakloostriski kasutusele keskkonnasõbralikud energiaallikad: püsti seati tuulegeneraatorid ja soetati päikesepatarei. Foto: Peeter Lilleväli/Põhjarannik

Kuremäe kloostris võeti kasutusele keskkonnasõbralikud energiaallikad: tuulegeneraatorid ja päikesepatarei.

"Majapidamine on meil suur, energiat tarbime me palju ning sellele tehtavad kulutused on praeguste hindade juures samuti suured. Tuulegeneraatorid ja päikesepatarei võimaldavad meil ise energiat toota ning − mis on samuti väga oluline − loodusesse säästvalt suhtuda," rääkis kloostriülem Filareta.

Päikesepatarei on paigaldatud karjaõue territooriumile. Sinnasamasse paigaldati möödunud aastal oma jõududega esimene, eksperimentaalne tuulik. Järgmised kaks tuulikut sai klooster tänu Venemaa heategevusfondi Blagodarenije toetusele.

"Tänu selle fondi materiaalsele abile saime me paigaldada nii-öelda säästlikud tuulegeneraatorid: need ei ole nii võimsad ja kõrged (35 meetrit) nagu Eesti Energia paigaldatavad tuulikud, kuid kahtlemata on nad samuti efektiivsed."

Klooster on 125aastane

Tänavu augustis täitub Pühtitsa naiskloostri ehk Kuremäe kloostri asutamisest 125 aastat. Vaatamata nende aastate jooksul aset leidnud suurtele muutustele, elab klooster ema Filareta sõnul täpselt samamoodi nagu rohkem kui sada aastat tagasi: töö ja palvetamine, palvetamine ja töö...

Nunnad külvavad nisu, rukist, kaera, otra ja ristikut ning peavad lehmi ja kanu. Kloostril on oma kasvuhooned ja -lavad ning aed ja mesila. Kloostrielanikud niidavad heina, korjavad seeni ja marju ning varuvad talveks küttepuid. Varem lõhuti talvel Peipsi järvel isegi jääd, et täita sellega keldrid-külmutusruumid; praegu täidetakse keldriruumid lihtsalt lumega.

Klooster rendib riigilt 75 hektarit maad. Sealt tuleb loomadele heina niita, maa tuleb üles künda, seda harida ja see siis täis külvata; üles tuleb kasvatada rukki,- nisu-, kaera-, odra- ja ristikusaak, see kokku korjata ning kloostrielanikud terveks aastaks leivaga varustada. Metskonna eraldatud raielangil tuleb küttepuud valmis teha ja need kloostrisse tuua. Kuid on mitmeid teisigi ülesandeid: paljud kloostrielanikud ja nunnad töötavad köögis ja pagaritöökojas, kus peale mitmesuguste leibade küpsetatakse ka armulaualeiba, näevad vaeva õmblus- ja köitekojas ning tegelevad ikoonide restaureerimisega.

Kloostril on olemas põlevkiviõlil töötav katlamaja ning tänapäevased puhastusseadmed.

"Kloostrielu on mitmekülgne ning pidevalt tuleb midagi remontida − see on ilmselge," rääkis ema Filareta. "Praegu mingit suurt ehitust käimas ei ole, kuid see on kavas: saime Tema Pühaduselt õnnistuse ning ootame riigilt luba uue seegi ja sinna juurde kuuluva kiriku ehitamiseks."

Õigeusuliste legendi järgi nägid karjased 16. sajandil Kuremäel jumalaema ilmutust ja leidsid hiljem iidse tamme alt õigeusu ikooni. Sellest ajast peale hakati mäge kutsuma teise nimega: Pühtitsa ehk pühitsetud koht.

Pühtitsa Jumalaema Uinumise stavropigiaalne naisklooster ehk Kuremäe klooster (ka Pühtitsa (Kuremäe) Uspenski naisklooster) avati pidulikult 1891. aasta 15. augustil. Kloostri 125. aastapäeva tähistatakse 28. augustil.