Narva-Jõesuu puhkepaviljon teisaldati koduloomuuseumi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sellel fotol paviljoni tagant paistva suvila on omanik praeguseks juba maha lammutanud, kuna see oli perspektiivitus seisus. Paviljoni aga õnnestus seadusel ja omavalitsusel kaitsta, kolides ta üle koduloomuuseumi territooriumile.
Sellel fotol paviljoni tagant paistva suvila on omanik praeguseks juba maha lammutanud, kuna see oli perspektiivitus seisus. Paviljoni aga õnnestus seadusel ja omavalitsusel kaitsta, kolides ta üle koduloomuuseumi territooriumile. Foto: ILJA SMIRNOV/ARHIIV

Päästmaks Vene klassikust kirjaniku Dmitri Mamin-Sibirjakiga seotud ajalooline paviljon lammutamisest, kinkis eraomanik selle Narva-Jõesuu linnale.

Nn Mamin-Sibirjaki paviljon on kaunis puidust lehtla värske männiõhu nautimiseks. Veel hiljuti paiknes see Metsa tn 14 asuval krundil − minevikus nõukogudeaegse Kreenholmi manufaktuuri tähtsate töötajate puhkemajana tegutsenud ning praegu erakätesse kuuluva suvila kõrval.

Kuurortlinna kroonikatest on teada, et kirjanik Dmitri Mamin-Sibirjak (1852−1912) puhkas koos tütrega sageli Hungerburgis [Narva-Jõesuu ajalooline nimetus], muu hulgas ka umbes sellessamas kohas asunud suvilas.

Eraomanikel mälestist vaja ei ole

Narva-Jõesuu suvitusajalooga ja Mamin-Sibirjaki nimega tihedalt seotud vana puhkepaviljon on 19. sajandi mälestis. Seaduse järgi on mälestise hooldamine ja säilitamine omaniku kohustus, ent Dmitri Lavrentjev − üks kahest kinnisvaraomanikust vennast − rääkis veel üsna hiljuti, et nad ei ole huvitatud ei lehtla ega suvila säilitamisest, kuna need mõlemad on üsna armetus seisus. Paviljoni olid nad valmis ära andma lausa kellele tahes, peaasi et see ees ei oleks.

Pärast mitu aastat kestnud linnavõimude uste kulutamist ja kirjavahetust kohalike ametnikega õnnestus omanikel saada luba suvila lammutamiseks ning praeguseks on seda juba ka tehtud. Nüüd hakatakse selle asemele ehitama Lavrentjevite uut elumaja. Vana suvilat peeti küll osaks kuurortlinna väärtuslikust ajaloolisest hoonestusest, mida muinsuskaitseamet soovitas alles hoida, kuid formaalselt ei olnud tegemist riigi kaitse all olnud mälestisega.

Kaitse all olev paviljon aga päästeti lammutamisest, andes selle üle linnale.

"Muinsuskaitseamet nõustus Narva-Jõesuus Metsa tn 14 asuva paviljoni üleandmisega uuele omanikule ja teisaldamisega Narva-Jõesuu koduloomuuseumi territooriumile," kinnitas muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor Kalle Merilai.

Paviljon tuleb restaureerida

Narva-Jõesuu aselinnapea Maksin Iljin ütles, et paviljon tõsteti tervenisti treilerile ja toimetati koduloomuuseumi.

"Tahaks selle muidugi ära restaureerida, sest osa konstruktsioonist on väga nutuses seisukorras," rääkis ta. "Kuid selleks on vaja projekti ning me hakkame selle tarvis toetust taotlema, kuid seda juba järgmisel aastal, kuna tänavuses eelarves ei ole restaureerimiseks mingit raha kavandatud."

Kalle Merilai hinnangul pidas puidust konstruktsioon kolimisele hästi vastu.

"Selle seisukord ei ole ehk rahuldav, kuid ka mitte väga halb. Muidugi tuleb see restaureerida, ja linn teebki seda," on muinsuskaitseameti esindaja veendunud. Tema sõnul ei ole oluline mitte see, kes objekti omanik on, vaid see, et selle eest hoolt kantakse.

Selle pärast, et paviljon oma ajaloolise asukohaga füüsiliselt enam seotud pole, Merilai ei muretse. "Meie arvates on see seotud eelkõige Narva-Jõesuuga, mitte ainult Metsa tänavaga. Ning me ei tea täpselt, kust see sinna sai: võib-olla toodi samuti kuskilt mujalt kohale."

Mõnevõrra aga kurvastab teda suvila lammutamine. "See ei olnud kaitse all, linnavalitsus ei suutnud seda päästa ning meiegi ei saanud midagi teha."

Tagasi üles