Narva Aleksandri kiriku hoonest võib saada raamatukogu

Teet Korsten
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotol näha olevatel rõdudel võivad peagi asuma hakata raamaturiiulid, mille juures sagivad lugemishuvilised narvakad.
Fotol näha olevatel rõdudel võivad peagi asuma hakata raamaturiiulid, mille juures sagivad lugemishuvilised narvakad. Foto: Ilja Smirnov

Kolmapäeval kultuuriministeeriumis toimunud kohtumisel tutvustas asekantsler Tarvi Sits luterliku kiriku, Narva linna ja siseministeeriumi esindajatele Narva Aleksandri kiriku hoone edasise kasutamise võimalusi. Ministeerium näeb hoonesse raamatukogu rajamist ja peapiiskop Urmas Viilma on sellega rahul.

Valitsuskabinet oli teinud kultuuriministeeriumile ülesandeks koostada kiriku kui avalikus kasutuses oleva hoone kontseptsioon tänavu juunis.

Lugemishuviline Narva

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits ütles, et kultuuriministeerium pakub valitsusele kaalumiseks kolme varianti: paigutada hoonesse Narva linnaraamatukogu, rajada sinna multifunktsionaalne kultuurikeskus või tagada praeguse olukorra säilimine, st hoone konserveerida. Sitsi sõnul kaldub kultuuriministeeriumi eelistus raamatukogu poole.

"Narvas on Eesti keskmisest kõrgem laste ja noorte lugejate osakaal, kuid olemasolev Narva keskraamatukogu on amortiseerunud.  Sellele tasub tõsiselt mõelda, kui idee leiab laiemat toetust − eriti oluline on toetus kohalike elanike seas," ütles Sits. Asekantsler lisas, et raamatukogu ehitamise vajadus on Narva linna arengukavas välja toodud, kuid selleks pole olnud sobivaid sihtprogramme.

Põhjarannik võttis kohe pärast koosolekut ühendust seal osalenud EELK peapiiskopi Urmas Viilmaga, kes ütles, et kuuldud idee on talle sümpaatne.

"Päris selge, et Narva kogudus ei suuda üksi hallata kogu kirikuhoonet, vajatakse riigi ja linna tuge nii selle restaureerimisel kui haldamisel. Meie tingimus on, et hoones säiliks kiriklik funktsioon. Kas selleks kasutatakse suurt kirikusaali või leitakse igapäevaseks tegevuseks ja ka pühapäevasteks jumalateenistusteks muud ruumid, nagu on teenistused praegu kirikutorni esimese korruse saalis, on iseasi.

Kui teame, et suure saali projekteerimine ja hilisem sisseseade on läbi viidud nii, et suurtel pühadel, nagu jõulud või ka vabariigi aastapäeva jumalateenistus, on võimalik kasutada ka suurt saali, on see positiivne," ütles Viilma.

Viilma lisas, et ajaloolises mõttes on raamatud, raamatukogu ja kirik käinud kogu aeg käsikäes. "Nad on sobinud isegi paremini, kui sobivad kontserdid ja kirik. Ma ei näe siin vastuolu. Kui raamatukogu toob iga päev inimesi kirikumüüride vahele, võib see pigem koguduse funktsioone toetada."

Kus toimuvad matused?

Viilma sõnul on ainuke küsimus, mis võib tekkida, see, kus pidada kiriklikke talitusi, nagu matused ja laulatused, kus on palju rahvast. Samas peapiiskop näeb, et õige planeerimise puhul pole ka seda küsimust raske lahendada − kasutades kiriku haruruume. Kavandatav raamatukogu asuks aga kirikuhoone ringrõdudel.

Sitsi sõnul on tühjaks jäävatele kirikuhoonetele uue funktsiooni leidmine väga aktuaalne kogu Euroopas ning suurkiriku hoone võiks olla Eestile hea harjutus. "Kontserdisaali puhul tuleks arvestada muu hulgas, et nii Narvas kui ka selle lähipiirkonnas on juba praegu loodud mitmekesiseid võimalusi  kontsertide korraldamiseks − näiteks Jõhvi kontserdimaja või riigi toel Narva rajatav Vaba Lava keskus. Võimalus on ka hoone praegu lihtsalt seisma jätta paremaid aegu ootama," märkis Sits.

Esitatud lahenduste realiseerimise hind tuleb eraldi välja arvutada koostöös Riigi Kinnisvara aktsiaseltsiga (RKAS). Seegi saab toimuda siis, kui valitsuskabinet on oma otsuse teinud.

Narva Aleksandri kiriku hoone kuulub siseministeeriumile. Hoone olukord on praegu üldiselt rahuldav, kuna välised taastamistööd on suures ulatuses tehtud. Siseruumid jagunevad seisukorra järgi kaheks. Heas korras taastatud ja kasutusel on torniosa koos tänapäevaste kommunikatsioonidega, kuid varisemisohtlik saaliosa on täies ulatuses kasutuseta ja külastajatele turvalisuse kaalutlustel suletud.

Tänavu juunis ostsid Narva Aleksandri kiriku hoone pankrotipesast EELK ja riik kahasse, makstes kokku 375 000 eurot ja mõlema panus oli täpselt võrdne. Varasem koguduse pankrot tulenes Aleksandri koguduse võimetusest võetud kohustusi võlausaldaja ees täita. Praegu on Narvas asutamisel uus kogudus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles